Delfiinide ninadel leidub terve rida augukesi, mida kutsutakse vurrukrüptideks. Minevikus aitasid vurrud delfiinidel orienteeruda, nagu teevad seda kassid. Intensiivne verevarustuse tõttu eralduv soojusjälg näitas aga, et augukesed ei ole ka tänapäeval kasutud. Mõned aastad hiljem loomulikku surma surnud delfiini lahkamine kinnitas, et tegu oli tõepoolest tajuorganitega. Võrdlus haide ning nokkloomade sarnaste augukestega viis teadlased mõttele, et tegu võib olla elektroretseptoritega. Idee tõestamiseks ning uue eksperimendi läbiviimiseks pidid Hanke töörühma liikmed uue Paco nime kandva delfiini esmalt välja õpetama. Paco õpetati oma pead silmuses hoidma, mis paiknes kahest elektroodist fikseeritud kaugusel. Viimased tekitasid väikese elektrivälja, mille tugevus oli ligikaudu võrdne kalade poolt tekitavaga. Delfiin treeniti silmusest välja ujuma, kui ta elektrivälja
(Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus - ZIF (Zero Insertion Force). Emaplaadi komponendid · Mälupesad
Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit mitte suurem munkade hääleulatusest. 14. sajandil, kui arenes polüfoonia, listi ka suurem osa tänapäeval tuntud kromaatilisi klahve. Esialgu kasutati klaveri haamripeade katteks saksa klaveril kitsenahka, kuid selle paksus ja elastsus ei olnud ühtlane. Bassikeelte haamripead, mis on palju jämedamad ja raskemad kui kõrgemate toonide keeltel, on augukestega, et pind oleks pehmem. Tiibklaveris löövad haamrid vastu keeli altpoolt ja vajuvad raskusjõu toimel tagasi. Pianiinos liigutavad haamreid vedrud. Ventiilid 1815 aastal ilmus ajalehes teade, et 39 aastane sarvemängija Heinrich Stölzel on valmistanud sarve, millel võib saavutada peaaegu 3-oktavilist ulatust kahe tiheda ventiili abil, mis vajutati alla ,,klaveriklahvidega" ja kerkisid taas üles vedru abil.
ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emmakumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud).
ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emma–kumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud).
Pole raske mõista, milleks oli vajalik niisugune katelde asetus. Valvuril tuli täita ainult ülemine katel, aga teised täitusid iseenesest üksteise järel. Egiptuse piimakell Vanas Egiptuses, ühel Niiluse saarel oli jumal Osirise tempel. Keset templit seisis ringis 360 suurt anumat augukestega põhjas. Iga anuma juurde oli määratud eriline preester. Iga päev täitis üks preestritest anuma piimaga. Piim voolas välja täpselt 24 tunni jooksul. Siis täitis järgmine preester anuma ja nii edasi - aasta ringi. Hiina tule-äratuskell Räägitakse, et Hiinas on veel praegugi tarvitusel tule-äratuskellad. Saepurust ja vaigust tehakse kepike, mis pannakse väiksesse lootsikusse. põiki üle lootsikukese on riputatud niidile kaks vaskkerakest
sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse
Passiivne maatriks: tavaline rea & veeru valimine paneb ruudu helendama, helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades Dekooder Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele
sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse
Mainekaim esindaja on prantslaste Roquefort, teadaolevalt ainuke nii suure menu saavutanud, pelgast lambapiimast valmistatud sinihallitusjuust. Suurepäraseid sinihallitusjuuste on teisigi: Itaalia Castelmagno ja Gorgonzola, inglaste Stilton ja Blue Dorset, Taani Danablu (Blue Danish) ja Blå Castello (sisaldab nii sini- kui valgehallitust), Portugali Castello Blanco, Prantsuse Vendõme Bleu, saksa Edelpilzkäse. Kõvad juustud on kõige tavalisemad juustud, mõned neist imetoredate augukestega, mida meiegi oma võileivale lõikame. Selle klassi juustud saavad vajaliku maitse ja konsistentsi laagerdumisel, mis võib kesta 2 48 kuud. Tuntuimateks esindajateks on Sveitsi päritoluga Emmental ja Gruyre; punases ümbrises hollandi kerajuust ehk Edam ning sama riigi Gouda, eelmise lähisugulane. Inglaste tuntuimateks on Sage Derby, Double Gloucester, Cheddar ja Chesire, prantslased on uhked selliste sortide üle nagu Cantal ja Comté.
annaabi.ee 
