näiteks haigutamine kui indeks tähistab igavsut, norskamine magamist, kassi jäljed lumel, et kass oli siin. Kogu maailm on indeksid täis ja nende mõistmise oskus sõltub inimese kogemusest. Sümbol- on keelemärk kokkuleppe alusel.. tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne jua koventionaalne. Verbaalne- inimkeelne Mitteverbaalne- visuaalselt, auditiivselt,aktiilselt. 7. Miks saab väita, et keel on märgisüsteem. Keelemärgid koos reeglitega moodustavad märgisüsteemi, mille abil moodustatakse lauseid. 8. Miks peab teises kultuuriruumis zeste kasutades ettevaatlik olema? Too näiteid. Zestid on olemuselt sümbolid- ilma tähendust teadmata pole neist võimalik aru saada. Seetõttu on paljud zestid eri kultuurides eri tähendusega. 9. Milliste meetodite ja vahenditega uuritakse keelte teket? Iseloomusta igaüht (
Tulemuseks võib olla ka multimodaalne õpieelistus/õpistiil. Sel juhul esineb õpistiilis olulisel määral rohkem kui üks eelnimetatud eelistust, mis tähendab, et õppimisel kombineeritakse erinevaid õpistiile. Näiteks mõni kasutab ühes olukorras üht stiili ja teises teist (nt ühes lugemine- kirjutamine ja teises kinesteetiline stiil). Mõni teine multimodaalse stiiliga õppija aga eelistab koguda infot erinevate õpistiilide kaudu (visuaalselt, auditiivselt, lugedes-kirjutades, kinesteetiliselt), et saada põhjalikum ja parem arusaam õpitavast. Myers-Briggsi isiksusetüübid ja õpistiil Põhineb Carl Jungi psühholoogial ja käsitleb 16 erinevat isiksusetüüpi. Need on kombinatsioonid isiksuseomadustest, mis lähtuvad vastanditest: ekstravertne-introvertne, sensoorne-intuitiivne, mõistuseinimene-tundeinimene, otsustaja-kohaneja. Nende põhjal on võimalik tuvastada ka endale sobivat õpistiili ja samuti sellega seonduvaid nõrkusi
o Estonian airi visuaalreklaamis Postimehes o Prügikastidel, seintel grafiti 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Tsentraalsele alale jäävad 130 000 "tavalist" mõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Täiuslikem kogu Eesti mõistatusi on leitav akadeemilisest väljaandest “Eesti mõistatused” I-II (2001-2002, kogujate register 2012, paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. A. Krikmanni koostatud andmebaasist “Eesti mõistatused” http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012) Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte
(Kadajas, 2005) Inimesed saavad pidevalt teavet meid ümbritsevast maailmast oma erinevate meelte kaudu. Õppimise puhul toimub see eelkõige nägemise, kuulmise ja tunnetusliku meele kaudu. Õpilane peab õpitut nägema, kuulma ja tunnetama kehaga ehk siis praktiliselt läbi tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale
35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. vt eelmine küsimus. 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentraalsele alale jäävad 130 000 "tavalist" mõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded. NT lühend ETA – Eesti Teadete Agentuur. Valemid – SAA 1x5a2 jne 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I: Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu, 1997) 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja
– Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e. pärismõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). 45. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann – „Netinalju Stalinist“ 46. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade (nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide)
annaabi.ee 
