ning pulss alla 60 b. Juhendikohane medikatsioon 0,4mg atropiini iv 6. Kodade virvendus (FA) a. Medikatsioon ja vajadusel sünkroniseeritud defibrillatsioon 7. Supraventrikulaarsed tahhükardiad (SVT) a. Medikatsioon või raskes pikaleveninud olukorras sünkroniseeritud defibrillatsioon 8. Atrioventrikulaarsed blokaadid (AV-blokaadid) a. 2.astme AV-blokaade ravitakse kas 0,4mg atropiiniga iv või vajadusel kardiostimulaatoriga b. 3.astme AV-blokaadi kestes vajatakse kardiostimulaatorit. Parema vatsakese infarkti lisandudes vajatakse sekventiaalkardiostimulaatorit Kardiostimulaatori paigaldust ette valmistades võib igapäevaseks rütmi säilitamiseks kasutada isoprenaliini-infusiooni 0,2mg/100ml. Pulsisagedus ei tohi vatsakeste tahhükardia ohu tõttu tõusta üle 50/min Hingamine Jälgimine
Toime trigger-tsooni. Kõrvaltoimed: kõhukinnisus, peavalu, nägemishäired 2.2.3. Glükokortikosteroidid: deksametasoon. Steroidid: deksametasoon, metüülprednisoloon •??? Pg sünteesi inhibeerimine 2.2.4. Kanabinoidid: nabiloon, dronabinool. Sünteetilised kannabinoidi derivaadid: nabiloon, dronabinool •CTZ ärritusest tingitud iivelduse ravi 2.2.5. M-kolinoblokaatorid: skopolamiin. SKOPOLAMIIN – on aminoalkoholi skopiini ja troopahappe ester. Looduses on taimedes koos atropiiniga (L-isomeerina), eriti rohkesti koerapöörirohus, ogaõunas ja skopoolias. Meditsiinis kasutatakse vesinikbromiidina (Scopolamini hydrobromidum). Kineetika – imendub suu kaudu võtmisel atropiinist halvemini. Elimineerub atropiinist kiiremini. Enamasti hüdrolüüsub, väike osa eritub muutumatult neerude kaudu. Tungib paremini läbi HEB’i. Toimeilmingud – müdriaatiline ja sekretsiooni pärssiv toime atropiini omast veidi tugevam, kuid vähem kestev
laiendamine, seedetrakti peristaltika pidurdamine; - R3N tõttu saab siseneda-toimida kesknärvisüsteemi; - Skopolamiin leidub koos atropiiniga; - Ipratroopium atropiini analoog, bronhide laiendamiseks; - Atropiini metonitraat peristaltika pidurdamiseks; - AmprotropiinA on sama akiivne kui atropiin;
täiendasid Fr. Bidder jt. Buchheimi järglane farmakoloogia, dieetika ja meditsiiniajaloo professori kohal aastail 1869- 1872 oli Tartu ülikooli kasvandik Johann Ernst Oswald Schmiedeberg (1838-1921). Tartust hiljem Strassbourgi ülikooli farmakoloogia professoriks kutsutud Schmiedeberg oli saavutanud rahvusvahelise tuntuse 1869. a koos assistent Richard Koppega tehtud töös, milles muskariini ning atropiiniga sooritatud loomkatsetel tõestas nende kahe mürgi antagonismi. Töö pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale, lisaks oli jõutud õpetuseni vastumürkidest, millega omakorda on kaudselt seotud kemoteraapia areng (20. sajandi alguses arendab selle suuna lõpuni nobelist Paul Ehrlich). Karl Ernst v. Baer (1792-1876). (Königsbergis, 1828. a, juba Burdachi kolleegina, läks Baer embrüoloogia ajalukku imetaja munaraku avastamisega, kuid oli tegev organismide lootelise
Lähedale vaatamine on aktiivne, kaugele passiivne. Normaalselt on pupillid ühesuurused ja ümmargused. Pupill on seda suurem, mida väiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nimetatakse konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim mioosiks. Kui parasümpaatikuse mõju atropiiniga välja luülitada, siis pupill laieneb. Pupilli suhtes radiaalse paigutusega silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus. Silmaava laiendaja kontraktsioonil pupill laieneb ja seda nimetatakse müdriaasiks. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägmisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Normaalne
Ketamiininarkoosi kasutatakse maailmas laialdaselt kõigi traumaga kannatanute puhul (suhteline vastunäidustus on status asthmaticus). Kuna ketamiini terapeutiline mõju on üsna lai, on õigem seda kohe suuremas 895 koguses süstida, kui teha hilisemaid järelsüstimisi. Tüüpiliste hirmuunenägude ja süljevooluse tõttu soovitatakse ketamiini kombineerida mõne bensodiasepiiniga (nt midasolaam), laste puhul aga atropiiniga. (S)-Ketamin – annustamine: 1 ampull = 25 mg = 5 ml või 1 ampull = 50 g = 2 ml. Ainult analgeesiaks: 0,125–0,25 mg/kg (veeni), erandjuhtudel 0,25–0,5 mg/kg (lihasesse) (nt kinnijäänud patsiendile), koos 0,01 mg/kg atropiiniga (max 0,5 mg) ühises süstlas.Narkoosi sissejuhatuseks: 0,5–1 mg/kg (75 ml 75 kg kaaluva patsiendi puhul). Karjuvat last võib erandjuhul narkoosi alla panna ka lihasesse süstides: 2,4 mg/kg,
annaabi.ee 
