Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, see võib ohustada kõiki vastsündinuid, kui ema on tarvitanud alkoholi. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkoholitarbija pätistumisega. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti vaevused
Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad). Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja ei funktsioneeri enam selliselt nagu on kohane normaalsele ajule. Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne: -Kõrgvererõhutõbi. Kuigi alkoholi lühiajaline tarvitamine põhjustab vererõhu langust, siis alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine põhjustab hoopis vererõhu tõusu.
suurenemise ja tugevnemise. Kui näiteks lihast päevast päeva süstemaatiliselt tööle rakendada, ta pakseneb. Siin tähendabki kohanemine arengut. Kohanemine ilmneb aga ka väheneva tegevuse või tegevustuse korral. Elundi või lihase mõõtmed hakkavad vähenema ja tema võimed kahanema. Eriti kiiresti võib see toimuda siis, kui vigastuse puhul käsi või jalg kipsi pannakse. Niisugust tegevusetuse tagajärge nimetatakse atroofiaks taandarenguks 5 Kuidas tagatakse areng Areng ei ilmne alati. Arenguks on vaja tegevuse või harjutuste raskendamist. Proovi iga päev tõugata 5-kilogrammist käsikut ühe käega õlalt üles. Esimesel päeval nõuab see harjutus suurt pingutust ja võib-olla suudad tõugata ainult 4-5 korda. Iga järgmise päevaga muutub
märkimisväärselt kahjustunud, kuid orientatsioon jääb alles. Eristatakse kuiva ja märga maakula degeneratsiooni. Kuiva puhul leitakse haigus sageli alles peale järk-järgulist nägemistäpsuse kaotust aastate jooksul. Iseloomulikud on toksiliste jääkainete ladestused maakulas. Need jäägid võivad olla arvult ja koguselt väikesed varajase degeneratsiooni puhul, kuid mõjutatud alad suurenevad ja tekkida võib raskekujuline seisund, mida nimetatakse geograafiliseks atroofiaks. Ligikaudu 80 % kõigist juhtumitest esineb kuivas vormis. Märja korral seevastu võib reetina paistetus, vedelikupeetus ja verejooks kahjustada reetina funktsiooni lühikese ajaperioodi jooksul. Nägemistäpsus võib seetõttu väheneda kiiresti, kuid võib samuti järk-järgult paraneda, kui vedelik ja veri eemaldatakse järk-järgult organismist. Siin on iseloomulik uute veresoonte teke maakulas. Märg degeneratsioon esineb harvemini kui kuiv, aga selle kulg on dramaatilisem
Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alljärgnevalt on loetletud alkoholi põhiline mõju närvisüsteemile: 1. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Selle tagajärjel nõrgeneb mälu, ka üldised vaimsed võimed langevad. 2. Koordinatsiooni- ja peenmotoorikahäired, reaktsioonikiiruse alanemine: alkohol mõjutab nii sisekõrva kui väikeaju, mis mõlemad vastutavad tasakaalu ja koordinatsiooni eest. Tasakaaluhäired koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks.
Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, see võib ohustada kõiki vastsündinuid, kui ema on tarvitanud alkoholi. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkoholitarbija pätistumisega. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti vaevused. Immuunsüsteemi kahjustuste
vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi, kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia, psoriaas. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele.
vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal. Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi, kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia, psoriaas. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele.
annaabi.ee 
