tagasiside ja julgustamine. 7. Atributsiooniteooria On seotud tajuga, hinnates seda, kuidas me tajume enda ja teiste käitumist ehk teiste sõnadega, otsime enda ja kaastöötajate käitumise põhjuseid ja atribuute. Seesmine kui see sõltub inimesest endast, välise puhul seletatakse tulemusi väliste faktorite kaudu, toetud nt organisatsioonis toimuvale. Kõrge saavutusvajadusega inimesel on enam internaalseid atributsioone, ta usub, et suudab saavutada edu iseenda võimete kaudu. 8. Motivatsiooniteooriad Vajadustega seotud motivatsiooniteooriad on orienteeritud inimeste sotsiaalpsühholoogilistele mõjuritele ja käitumisele. Protsessidel põhinevad teooriad vaatlevad inimesi ja nende reageeringuid mitmesugustes olukordades. 9. Kahe faktori teooria (Herzberg) Hügieenifaktorid, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl,
• Kui loos on konflikt, mille kohta antakse vastandlikku infot, siis tuleb info atributeerida nii, et lugeja teaks, kes millist vaadet esindab. • Lugudes, kus info tuleb erinevalt allikatest, tuleks kõik allikad välja tuua. Kui palju ja kus atributeerida? Atributsioonide hulk. Atributsioon peab alluma loo faktidele. Faktid on loos primaarsed ja peavad saama suurema osa loo mahust. Liiga palju atributsioone raiskab ruumi. Tavaliselt on üks-kaks viidet allikale. Atributeerimise kohad. Tavaliselt ei ole kõvades uudistes vaja atributeerida juhtlõigus. Seal peavad olema faktid, mis suudavad ise enda eest seista. Kui tekib küsimusi allika kohta, siis piisab lühikesest atributsioonist, et usaldusväärsust tekitada. Juhtlõigus on atributsioon vajalik kolmel juhul: • Kui uudise allikas on tähtis-tähtsam kui see, mida teada antakse.
Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses. 15. Kuidas nimetatakse mõttekonstruktsioone, millega inimesed püüavad seletada oma edu või ebaedu põhjuseid? Atributsioonid ja emotsioonid. 16. Millisest kolmest aspektist (vastanditena) saab Weineri järgi iseloomustada atributsioone edu või ebaedu põhjustena? Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... a) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; b) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; c) tajuvad oma edu ja evaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. 17. Milline edu või ebaedu atributsioonide kombinatsioon õppimise tulemuste seletamisel motiveerib kõige paremini edasist õppimist,
Tunneb huvi, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel (vt Weiner, 1986 ja 1989). Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse "mina" ja reaalsuse vahel. Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses. Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... (1) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; (2) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; (3) tajuvad oma edu ja ebaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kipume liialdama isiksuse mõju käitumise põhjendamisel, ning samal ajal vähendame situatsiooni faktorite mõju:
tõekspidamiste ja välise keskkonna väljakutse vahel tajutud ebakõla. Üheks kognitiivse dissonantsi ületamise võimaluseks saavutussituatsioonides on edu või ebaedu atributsioonid, mis aitavad inimesel säilitada nende positiivset minapilti. Kuigi sellised seletused on subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui ka sellega kaasnevad emotsioonid inimeste edasises tegevuses. Enamiku edu või ebaedu atributsioone saab iseloomustada kolmest aspektist: sisemiste ja välimistena; püsivate ja ebapüsivatena; kontrollitavate ja mittekontrollitavatena. Õppimist motiveerivad kõige paremini nii edu kui ka ebaedu korral atributsioonid jõupingutusele, sest see allub õpilase sisemisele kontrollile ja on hõlpsasti muudetav. Õpiedukus ja õpimotivatsioon sõltuvad oluliselt sellest, kuivõrd näeb õpilane end kontrollivat oma õppimist. Õpilased kellel on tugev sisemine kontroll, sooritavad
annaabi.ee 
