mõistatustes väga esileküündivad ja produktiivsed, ülejäänud kaks mitte eriti. A. Mitteparallelistlikud lihtstruktuurid A1. Atributiivtuumade näiteid: substantiiv genitiivis + substantiivne põhisõna: Rüüsi rebane (korp); mitmesuguseid numeraale sisaldavaid vorme: Kolme kanti kaabukene (tatratera); Tüdruk ühe silmaga (nõel). A2. Sihitistuumade näiteid: lihtvorme: Ema imeb poegi (jõed voolavad merre); Surnu matab elavat (tuld maetakse tuha alla); atributiivsete lisanditega vorme: Pere murrab pesemata kooki (toa uks); Poisid näevad isa ristimist (heinasaod ja -kuhi); numeraale sisaldavaid vorme: Kats sõsarat silitseva võid (regi); Karu põletab kahe otsaga piipu (maja unkaaugud). 10 A3. Lokatiivsed mitteparallelistlikud lihtstruktuurid toodavad oma atributiivsete, numeraalsete jm. komponentide vahendusel nii rikkalikult varieeruvaid süntaksimalle, et neist pole siin võimalik
(kuidas ütlus õigesti vormistada) · Lausemall < - > sõna (tegusõna kõige olulisem) mõnikord valib aju lausemalli ja täidab sõnadega, mõnikord valib sõna ja teeb sellest lause · Sõnakasutus on individuaalne ja sõltub tunnetustegevusest ja kontekstist · sõnade leksikaalne sobivus lauses · lausemalli valik sõltub; ettekujutus situatsioonist, mallide valdamine · sõnajärg lauses ; eriti atributiivsete suhete puhul (poisi kott vs kotipoiss) · sõnavormid mälus valmis ja midagi tuleb ka moodustada. Muuteoperatsioonid · semantiliste elementide asendaine keele reaalsete üksustega · Obligatoorsed saadakse tuumlause/baaslause (ainult kohustuslikud asjad, lühendada ei saa) · Fakultatiivsed; saadakse tuletatud laused nt baaslausete ühendamine, sisestamine sõnade asendamine, ringipaigutamine, kustutamine sõnavormi muutmine sõnade liitmine ja tuletamine
x hinnang infobaasile ja tarkvarale x kuluv aeg jm ressursid. 2. Resultaatnäitaja(te) ja tegurite esialgne valimine (peab olema põhjus-tagajärg seos; tegurid ei tohi olla tulemuse allosadeks, tegurid ei tohi üksteisega dubleeruda) x analüütiline rühmitamine, eksperthinnangud, graafiline analüüs x tegurite arvu ja mõõtühikute määramine x kvalitatiivsete (atributiivsete) näitajate kodeerimine kvantitatiivseteks. 3. Uuritava kogumi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs (lähteandmete esmane statistiline töötlus) x leitakse statistilised parameetrid ( keskmine, standardhälve, variatsioonikoefitsient, asümmeetria ja ekstsessi koefitsiendid jm) x lähteandmete homogeensuse hindamine ja anomaalsete elimineerimine x andmete vastavus normaaljaotusele x valimi vea hindamine ja kogumi suurendamise võimalused. 4
2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle kaudu ka termini mahu kõigile objektidele, abistav sünonüüm „mõisteväljend”. Loogika õpetamise kogemus näitab, et need tähendused võivad omavahel segi minna. Vähem probleeme on põhjustanud asjaolu, et sõnad „subjekt” ja „predikaat” on terminid kui loogika oskussõnad, abistav sünonüüm „oskussõna”. 3.3. ATRIBUTIIVSETE VIDETE LAUSELIIKMETE MAHUD Üldtermin kui mõisteväljend viitab vastavale mõistele ja selle kaudu ka üldtermini (ja mõiste) mahu kõigile objektidele. Ent konkreetses väitlauses kasutatud üldtermin võib viidata ka vaid mingile osale võimalikest objektidest, olulist rolli võib mängida ütluse kontekst. Nt • Lapsed on väga noored inimesed (üldine); • Lapsed on haiged (osaline, mitte kõik maailma lapsed pole haiged, jutt võib olla nt epideemiast ühes konkreetses külas);
2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle kaudu ka termini mahu kõigile objektidele, abistav sünonüüm ,,mõisteväljend". Loogika õpetamise kogemus näitab, et need tähendused võivad omavahel segi minna. Vähem probleeme on põhjustanud asjaolu, et sõnad ,,subjekt" ja ,,predikaat" on terminid kui loogika oskussõnad, abistav sünonüüm ,,oskussõna". 3.3. ATRIBUTIIVSETE VÄIDETE LAUSELIIKMETE MAHUD Üldtermin kui mõisteväljend viitab vastavale mõistele ja selle kaudu ka üldtermini (ja mõiste) mahu kõigile objektidele. Ent konkreetses väitlauses kasutatud üldtermin võib viidata ka vaid mingile osale võimalikest objektidest, olulist rolli võib mängida ütluse kontekst. Nt · Lapsed on väga noored inimesed (üldine); · Lapsed on haiged (osaline, mitte kõik maailma lapsed pole haiged, jutt võib olla nt
annaabi.ee 
