Loogika harjutuseksami küsimused-vastused 1. Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9
eesel. Sellised nimetused jagunevad mitmesse rühma. (Õim 2001a: 558) 1. Motiveeritud nimetuste puhul sisalduvad nominatsiooni aluseks oleva prototüübi tunnused väljendi atributiivses komponendis. Väljendi eksinud lammas struktuurikomponent lammas ei seostu tavalise prototüüpse lamba 'rumal, vagur, allaheitlik olend' kaudu inimesega, vaid nimetatud ütluses aktualiseerub üksnes stereotüüp 'inimene on loom' ning määravaks osutub hoopiski atributiivse komponendi eksinud tunnus 'millestki kõrvale kaldunud, hälbinud'. Semantilise operatsiooni käigus mõtestatakse ümber just nimetatud tunnus. Fraseologismiga kärnane lammas nimetatakse inimest abstraktse mõiste 'moraalses mõttes hälbinud' kaudu. Selle aluseks on vaba sõnaühendiga tähistatav konkreetne mõiste 'füüsilises mõttes' kõrvale kaldunud', s.t kärnas ~ kärnadega kaetud. (Õim 2001a: 558) 2
suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse LOOGILISTEKS LAUSELIIKMETEKS ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatakse traditsioonilses loogikas väljendit TERMIN. SUBJEKT ON PIIRITLETUD(S+) üldises väites SUBJEKT ON PIIRITLEMATA(S-) osalises väites PREDIKAAT ON PIIRITLETUD(P+) eitavas väites PREDIKAAT ON PIIRITLEMATA(P-) jaatavas väites ARUTLUS JA JÄRELDAMINE ARUTLUS ehk järeldus on väidete lõplik jada. Arutluse viimast liiget nimetatakse
" Nt. Atributiivne otsustus: Kõik (kv) inimesed (S) on (kp) surelikud (P). Mõned (kv) varesed (S) on (kp) valged (P). Modaalne otsustus: Võimalik (kv), et pilet (S) ei ole (kp) ehtne (P). Suhteotsustus: Kõik (kv) tudengid (S) tunnevad (kp) mõnda (kv) õppejõudu (P). 11_fl_i-v ATRIBUTIIVSED OTSUSTUSED Sünonüümidena võib klassikalise atributiivse otsustuse asemel kasutuda ka termineid kategooriline väide või ka kategooriline propositsioon (ik categorical proposition), sest loogikas on oluline lause sisu, mitte ütlemisviis. Atributiivsed (Id attributum 'lisandatu') otsustused on kirjeldavad väited mingite objektide omaduste kohta ning neid on nelja liiki: · Üldjaatav (ik universal affirmative proposition); nt: Kõik S on P. Iga S on P. Kõik inimesed on surelikud.
Mõiste, mille mahu elementide kohta midagi öeldakse, on otsustuse subjekt, ning see, mida subjekti mahu elementide kohta öeldakse (subjektile preditseeritakse), on otsustuse predikaat. Oskussõnad subjekt ja predikaat on kasutusel juba Aristotelesest alates, kes pidas subjekti all silmas tegelikku asja, mille kohta midagi öeldakse, ning predikaadiga seda, mida subjektile omistatakse (preditseeritakse). See kehtib ka väite ehk kokkuleppelise otsustuse kohta. Atributiivse lihtväite komponendid on alljärgnevad: väite subjekt on mõiste, mille mahu objektide kohta midagi väidetakse; väite predikaat on mõiste, mille mahu elemendiks olemist antud väite subjekti mahu elementidele omistatakse; väite kvantor rakendub subjektile, määrates, kas predikaadiga öeldu kehtib kõigile subjekti mahu elemetidele (rakendub üldiselt) või mingile osale neist (rakendub osaliselt). Kvantori
Mõiste, mille mahu elementide kohta midagi öeldakse, on otsustuse subjekt, ning see, mida subjekti mahu elementide kohta öeldakse (subjektile preditseeritakse), on otsustuse predikaat. Oskussõnad subjekt ja predikaat on kasutusel juba Aristotelesest alates, kes pidas subjekti all silmas tegelikku asja, mille kohta midagi öeldakse, ning predikaadiga seda, mida subjektile omistatakse (preditseeritakse). See kehtib ka väite ehk kokkuleppelise otsustuse kohta. Atributiivse lihtväite komponendid on alljärgnevad: väite subjekt on mõiste, mille mahu objektide kohta midagi väidetakse; väite predikaat on mõiste, mille mahu elemendiks olemist antud väite subjekti mahu elementidele omistatakse; väite kvantor rakendub subjektile, määrates, kas predikaadiga öeldu kehtib kõigile subjekti mahu elemetidele (rakendub üldiselt) või mingile osale neist (rakendub osaliselt). Kvantori
annaabi.ee 
