saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 19481958 toimus atollil 42 tuumapommi katsetust. Seal toimus 1953. aastal ka esimene vesinikupommi katsetus, mille tagajärjel hävis Elugelabi saar. 1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsetest jäätmetest puhastama ja 1980. aastal kuulutati Enewetak elamiseks ohutuks. 1999. aastal elas Enewetakil 820 inimest. 2000. aastal maksti saareelanikele 340 miljonit dollarit kompensatsiooniks. Vesinik on üks enamlevinud elemente maailmas. Järelikult
President G. Pompidou jätkas põhijoontes C. de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas ka Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühenduse koostööd. 1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa on tegusalt osalenud ka Euroopa integratsiooniprotsessis. Aastal 1996 liitus Prantsusmaa uuesti organisatsiooniga NATO. Nüüdne Prantsusmaa on tuumariik (katsetus toimus Mururoa atollil ), ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja osaleb Euroopa kosmoseagentuuris. Hetkel on Prantsusmaa presidendiks Nicolas Sarkozy. Peamised parteid Prantsusmaal on: Prantsuse Sotsiaal partei Ühendus Vabariigi kaitseks(De Gaulle pani aluse sellele parteile, mille liikmeteks olid gaullistid) Ühendus Prantsuse Demokraatia Kaitseks Prantsuse kommunistlik Partei Liikumene Pahempoolse Ühenduse Eest Rahvarinne. Euroopa pärast II maailmasõda Kasutatud kirjandus:
Sealsed Ameerika väed võtsid Solomoni saartes New Georgia ja Bougainville'i saared. Austraalia ja USA ühisväed sundisid jaapanlased taganema mööda Uus-Guinea idarannikut ja võtsid septembriks Lae ja Salamaua linna. Kesk Vaikse Ookeani kampaania ei läinud just kiiresti käima sest sealsed saared olid lähestikku ja oli kerge saata ühe saare lennuväljalt abi teisele saarele. Esimesed kesk Vaikse Ookeani maabumised olid Gilberti saartel, Makin'il ja Tarawa'l. Betio saar Tarawa atollil maksis USA merejalaväe 2'le divisionile 3000 meest 3 päeva jooksul. Kwajaleini ja Eniwetoki saarte võtmiseks Marshalli saartel läks natuke vähem mehi tänu amfiibsetele meeskonnakandjatele, mis suutsid ületada saari ümbritsevaid karisid. Teherani konverents Novembri lõpus kohtusid Roosevelt ja Churchill esimest korda Staliniga. Esimesed olid juba varem leppinud kokku Euroopa maabumises. Roosevelt soovis operatsiooni pidada
Tuumarelva omanikud püüdsid jõuda kokkuleppele esmane kokkulepe sõlmiti 1963 Tuumarelva katsetuste osalise keelustamise leping, millele kirjutasid alla NSVL, USA ja Inglismaa. Tuumarelva katsetused olid keelatud kosmoses, atmosfääris ja vee all. Katsetused olid lubatud ainult maa all. Selle lepinguga ei ühinenud Prantsusmaa ega Hiina, kes omasid samuti tuumarelva. Nemad jätkasid katsetusi ka atmosfääris. Prantsusmaa katsetas tuumarelva Mururoa atollil, Hiina viis katsetusi läbi Hiinas (kõrbe ja stepialadel). 1960ndate aastate lõpul algas pingelõdvendus ida-lääne suhete ajutine paranemine. Pingelõdvendus oli tingitud tuumasõja ohust (mis oli 60ndate alguses väga suur). Kommunismi preztiis oli maailmas kasvanud. Hiina ja NSVLi suhted olid 60ndate lõpul väga pingelised NSVL oli ilma jäämas oma endisest suurest liitlasest. NSVL tahtis domineerida kommunistlikus maailmas, see oli aga vastuvõtmatu Hiinale.
müüsid osad valmistamise põhimõtted maha. Õhutõrjesüsteemid ja raketitõrjesüsteemid. Peale tuumarelva valmistamist, hakati tegelema selle arendamisega. 1963. aastal sõlmiti aga tuumarelva katsetus keeld. Liitusid: USA, NSVL ja Inglismaa. Ei liitunud kaks toonast tuumariiki: Prantsusmaa ja Hiina. Keelati tuumarelva katsetamine atmosfääris, vee all ja kosmoses. Ainult võis katsetada maa all. Prantsusmaa katsetas Mururoa atollil. Kummalgi poolel tekkisid toetuseks sõjalis-poliitilised liidud. NATO 1949 lääne riikide poolel, Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 1955 ida pool. Pinge lõdvendus: ida ja lääne suhete jahtumine. Tulenes võimalik sellest, et USAl polnud õnnestunud kommunismi kukutada: tuleb koos eksisteerida. NSVL pani tähele, et pole olnud võimalik maailma vallutada kommunismiga. Kommunismi prestiiz oli tõusnud peale Vietnami sõda. USAt tabas seal kaotus.
annaabi.ee 
