üksikkomponentide koosmõjust; ent mõõdetakse just üksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata õhu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka füüsikaliste meetodite alusel. [1] 4 1.1. Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsioon jaguneb: Pedoindikatsioon selle käigus uuritakse mullastikku Hüdroindikatsioon peamiseks uurimisobjektiks on vesi Atmoindikatsioon sellel pööratakse kõige suurem tähelepanu õhu uurimisele Litoindikatsioon uuritakse lähtekivimite omadusi Bioindikatsiooni saab erinevateks liikideks jagada ka bioindikaatorite järgi: Lihhenoindikatsioon kasutatakse samblike Brüoindikatsoon kasutatakse samblaid Mükoindikatsioon kasutatakse seeni Algoindikatsioon indikaatoriks on vetikad Fütoindikatsioon tähtsamateks indikaatoriteks on taimed Bakterioindikatsioon toimub ainult tänu bakteritele 1.2
elusorganismile erineb üksikkomponentide koosmõjust; ent mõõdetakse just üksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata õhu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka füüsikaliste meetodite alusel. [1] 1.2 Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsioon jaguneb: Pedoindikatsioon selle käigus uuritakse mullastikku Hüdroindikatsioon peamiseks uurimisobjektiks on vesi 4 Atmoindikatsioon sellel pööratakse kõige suurem tähelepanu õhu uurimisele Litoindikatsioon uuritakse lähtekivimite omadusi Bioindikatsiooni saab erinevateks liikideks jagada ka bioindikaatorite järgi: Lihhenoindikatsioon kasutatakse samblike Brüoindikatsoon kasutatakse samblaid Mükoindikatsioon kasutatakse seeni Algoindikatsioon indikaatoriks on vetikad Fütoindikatsioon tähtsamateks indikaatoriteks on taimed Bakterioindikatsioon toimub ainult tänu bakteritele 1
organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, anatoomiline või füsioloogilis-bioloogiline tunnus. Bioindikatsiooni abil tuvastatakse eriti looduse antropogeenseid muutusi. [1] 2.2 Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku (*pedoindikatsiion), vee (*hüdroindikatsioon), õhu (*atmoindikatsioon) ja lähtekivimi omadusi (*litoindikatsioon). Bioindikaatorite järgi eristatakse Bakterio- (mikrobo-), müko- (seene), algo- (vetia) , lihheno- (sambliku), brüo- (sambla), ja fütoindikatsiooni (kõrgemate taimede alusel). [1] 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Täiendavad keemiliste ja Erinevates maades tehtud uuringud füüsikaliste mõõtmistega saadud pole alati võrreldavad pilti
organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (ohtruse, katvuse, elulisuse, vitaalsuse, sageduse; loomade puhul ka käitumise jne) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus. [1] 2.2 Bioindikatsiooni liigid. Bioindikatsiooni liigid: · pedoindikatsioon uuritakse mullastiku · hüdroindikatsioon uuritakse vett · atmoindikatsioon õhu uurimine · litoindikatsioon lähtekivimi uurimine Bioindikatsiooni liigid bioindikaatorite järgi: · lihhenoindikatsioon samblike abil · brüoindikatsioon sammalde abil · mükoindikatsioon seente abil · algoindikatsioon vetikate abil · fütoindikatsioon taimede abil · bakterioindikatsioon bakterite abil 2.3 Bioindikatsiooni negatiivsed ja positiivsed küljed. Bioindikatsiooni
rühmade osatähtsus koosluses, koosluste paiknemine maastikul, suktsessiooni (?) suund. Näittunnuseid võib käsitleda staatiliselt (teatud ajamomendil) või dünaamiliselt (jälgides nende muutuste suunda ja kiirust). Keskkonnas toimuvad nähtused, protsessid, seisundid on indikatsiooniobjektide tunnused e sihttunnused. Indikatsiooniobjektide tunnusteks võivad olla mitmesugused õhu, vee, mulla, lähtekivimi jt. omadused. 1. Atmoindikatsioon seisneb õhu saastatuse määramises. 2. Hüdroindikatsioon seisneb vee reostuse määramises, liikuvuses (mullas), veetaseme kõikuvuses. 3. Pedoindikatsioon seisneb mulla omadustel. Mulla pH, troofsus, soolsus, lõimis, üksikute toitainete vaegus, turbakihi tüsedus, varasemad kultuurikihid. 4. Litoindikatsiooni puhul kasutatakse seost lähtekivimi kemismi ja taimede vahel; võimalik hinnata kivimite karbonaatsust, leida maakide avamusalasid jm.