Pandora laegas. Jumalad kinkisid Pandorale laeka ja keelasid seda avada. Pandora oli nagu kõik naised äärmiselt uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus (Elpis). Maratoni jooks. Leidub üks tänapäeva spordiala, mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton. Kui pärslased aastal 490 e.m.a maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili pikkuse vahekauguse Arkaadia mägisel maastikul vähem kui neljakümne kaheksa tunniga. Plutarchose palju hilisema versiooni järgi jõudis ateenlane Eukles välismaalt
Armaviri linna Põhja Kaukaasias. 1920.aasta 22. jaanuaril suri Georg seal süüfilisse. Paar nädalat hiljem järgnes talle ka tema õpilane, võistlus kaaslane ja sõber Aleksander Aberg. Nad maeti ühte hauda. Nii lõppes Georg Lurichi tähelend tema 44. eluaastal. Lurich oli haritud ja väga intelligentne inimene. Igas asjas oli tal välja kujunenud kalduvus iseseisvale mõtlemisele, mis aga osalt viib kangekaelsuse ja veidruseni. Selles, milles ta kõige rohkem tegeles, atleetikas ja maadluses, ei ole ta kellegi õpilane, vaid täielik iseõppija. Rahvas kutsus teda ka ,,Kalevipojaks" või ,,Kaleviks". Kõhkluseta võib väita, et Georg Lurich on üks silmapaistavamaid ja omapärasemaid isiksusi mitte ainult Eestis, vaid ka maalima kehakultuuriajaloos.
olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kõrgushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kaugushüpe näib olevat üsna komplikatsioonideta spordiala, kuid kreeka atleetikas pole ühtki teist valdkonda, mis nii suurel määral kubiseb vastuseta küsimustest. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi - halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid; mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega, ning üks hiljuti Isthmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad.
nõrgemad kui teistes matemaatika valdkondades, kuid iga kreeklane oleks olnud suuteline silmapilkselt
arvutama, et kui Theogenes oleks kõigil Olümpia mängudel teinud kaasa igal spordialal ja kõik
võistlused võitnud, siis oleks tal eelnimetatud saavutuseni jõudmiseks kulunud 649 aastat.
Kirjutades kahe väga ebavõrdse tähtsusega Kreeka linna vahelisest tülist, ütles Dion Chrysostomos
meie ajaarvamise esimese sajandi lõpu eel:
<
Seal olid laul, mängud ja toostid. Paiderastia- poiste armastamine, ehk levinud oli homoseksuaalsus aristokraatia seas. See oli isegi osa kasvatusest. Naiste suhtes olid ranged moraalsed nõuded, sest naine kuulus mehele. Mees võis suhelda ja magada, kellega aga tahtis, aga ainult seadusliku naisega saadud olid seaduslikud ja pärijad lapsed. Tüüpiline normaalne mees (erastes)võttis enda hoole alla poisi kui armastatu eromenos ja õpetas teda (nagu rüütel ja paaz) luules, atleetikas ja suhted olid seksuaalsed. Neis suhetes olid ka kindlad reeglid- erastes pidi olema domineerivas ja tagaaja rollis, tehes talle kinke. Ta pidi olema ka vanem. Eromnos võis kuuluda vaid ühele- kahele ja oli armuke vaid seni, kuni oli noor ja habemeta. Kui suhe oli vooruslik, siis sellised sõbrasuhted kestsid kauem, aga erootilised suhted katkesid. Archilochos- tähtis poeet. 7 saj keskpaigas Parose saarelt pärit poeet, poolaristokraat. Tema isa oli ülik, aga ema orjatar