liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik NATO riigid. vabadus Vastavalt Põhja-Atlandi lepingule on NATO põhieesmärk kaitsta oma liikmesriikide vabadust ja julgeolekut poliitiliste ja sõjaliste vahenditega. julgeolek NATO seisab liikmete ühiste väärtushinnangute eest nagu demokraatia, iga isiku vabadus, õiguskord ja konfliktide rahumeelne lahendamine ning propageerib neid väärtusi euro-atlantilises piirkonnas. transatlantiline ühtsus allianss kehastab transatlantilist ühtsust, millega Põhja-Ameerika ja Euroopa julgeolek on jäädavalt seotud. Liit seisab kõigi liikmesriikide ühiste huvide kaitseks tehtud jõupingutuste eest. Washingtoni leping Washingtoni leping, ka Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki Belgia,
vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik NATO riigid. vabadus Vastavalt Põhja-Atlandi lepingule on NATO põhieesmärk kaitsta oma liikmesriikide vabadust ja julgeolekut poliitiliste ja sõjaliste vahenditega. julgeolek NATO seisab liikmete ühiste väärtushinnangute eest nagu demokraatia, iga isiku vabadus, õiguskord ja konfliktide rahumeelne lahendamine ning propageerib neid väärtusi euro-atlantilises piirkonnas. transatlantiline ühtsus allianss kehastab transatlantilist ühtsust, millega Põhja- Ameerika ja Euroopa julgeolek on jäädavalt seotud. Liit seisab kõigi liikmesriikide ühiste huvide kaitseks tehtud jõupingutuste eest.
Arvukus. Euroopas 2146 miljonit paari. Eesti arvukus 100150 tuhat paari. Talvituma jääb meile hinnanguliselt 1002000 lindu. Metsvint Saabuvad märtsi viimasel nädalal või aprilli algul. Isaslinnud tulevad varem kui emaslinnud. Lahkuma hakkavad augustis septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid. Euroopas väga levinud lind. Levinud ka LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode Aafrikas ja Kesk Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või kõnnib. Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas. Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse
akumuleerumine. Metsade laiem levik sai alguse preboreaalselkliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000 8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti
rohkearvulisem laululind. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud ja avamaastikud, sageli kultuurmaastikulgi. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab mõnikord hiigelparvi. Päevase eluviisiga. Ränne Metsvint on Eestis rändlind, kes saabub meile märtsi lõpul või aprilli algul. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud. Sügisena lahkumine algab augustis. Ränne toimub põhiliselt päeval suurte parvedena.Talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas. Toitumine Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. Pesitsemine Pesa ehitab ainult emaslind, kes võib pesa ehitada nii leht- kui okaspuule. Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3...6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad. 27Talvike Emberiza citrinella Talvike on umbes varblasesuurune, suhteliselt pika sabaga, kollase pea ja pruunika kehaga lind
Nimekirjale lisanduvad eksikülalistena 3 vaalaliiki – küürvaal ehk pikkloib-vaal, silmikdelfiin ehk afaliin (mõlemaid kohati Eesti merevetes 19. sajandil) ja valgevaal (nähti meie vetes 20. sajandi algul ja 1985. aastal). Viimastel aastakümnetel puuduvad andmed unilaste kohta. Ajakirjanduses leidub üks teade selle kohta, et on nähtud kunelit. Kuigi Johannes Lepiksaar (1986) oletab, et atlantilises kliimastaadiumis on kunelit Eesti alal olnud, ei ole seda veel tõestada suudetud. Tõendusmaterjal puudub ka pähklinäpi kohta; 40 aastat pole kohatud lagritsat ja vaalalise pringli viimase aja kohtamisjuhtumite kohta on andmed ebaselged. Kääbus- karihiire kohta on vaid ajakirjanduses avaldatud leiuteade. Eestisse on introdutseeritud ondatra (1947) ja kährikkoer (1950), reaklimatiseeritud
annaabi.ee 
