Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas
langenud,eriti viiekümne aasta jooksul. Merikilpkonna poegimine. Munemise aeg on eri piirkondades erinev. Emane kaevab tagajalga- dega pesa ja täidab selle ümmarguste munadega. Muneb kuni 150 muna,nahkse kesta- ga,munad kuni 5cm läbi- mõõduga. 1-2 kuu pärast kooruvad. Ridli tunnused. Hallikas oliivne kilp, mis on ümar. Tema kilprüü ei ole pikem kui 80cm. Ta on merikilpkonnaga väga sarnane. On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ta on veel levinud Euroopa rannikul. Ridli toitumine. See liik hoidub tavaliselt rannikuvetesse ja toitub krabidest,limustest ja veetaimedest. Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Sigimisperioodil rändavad nad parvedena munemis- paikadesse. India ookeanis kestab sigimisperiood augustist jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ridli mune korjatakse
on ümar. Muutke teksti laade Ø Tema kilprüü ei ole Teine tase Kolmas tase pikem kui 80cm. Neljas tase Ø Ta on merikilpkonnaga Viies tase väga sarnane. Ø On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ø Ta on veel levinud Euroopa rannikul. Ridli toitumine. Muutke teksti laade Ø See liik hoidub tavaliselt Teine tase rannikuvetesse ja toitub Kolmas tase krabidest,limustest ja Neljas tase veetaimedest
võrdlus, kus toon välja Kreeka ja Islandi majanduskriiside sarnasused ja erinevuses (jaotades neid põhjus, käik, tagajärg kategooriatesse). Võrdluses kasutan näidete toomisel illustreerivaid tabeleid ja graafikuid. Islandi majandus 1 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 131-132 Island on 313 000 (andmed aastast 2008) elanikuga, 39 756 ruutkilomeetrine saar Põhja- Atlandis, mille pealinnaks on Reykjavik ning rahaühikuks on Islandi kroon. Tööjõulise elanikkonna hulka kuulub 180 000 kodanikku, kellest 70% töötavad teeninduses, 20% tööstuses ning 6% põllumajanduses või kalastuses. Riigi traditsiooniline meretööstus ja energiavarad on põhilised majanduse arengu ja kalatööstuse edendajad, moodustades ekspordist 37 %. Riigi teenindusharu hakkas kiirelt arenema 1990'ndatel aastatel ning eriti kiirelt edenes finantsteenindus
kõrgus 174 meetrit. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõned, algselt ookeani keskmäestiku telje osas tekkinud vulkaanisaare on ookeanipõhja laienemise tõttu rifti vööndist eemaldunud. Need on enamasti kustunud, kuid vahel säilitanud teatud jääkvulkaanismi nähud. Sellisteks on Kanaari ja Rohelise neeme saared Atlandi ookeanis ning Reunioni saar India ookeanis. Ka üksildane, metsik Püha Helena saar Lõuna- Atlandis kus pagendus olles kustus Napoleoni eluküünal, on sellistest, mis lõpetas tegevuse 9 miljonit aastat tagasi. Ookeanipõhi tema ümber on 4600 meetri sügavune.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Laamade tõukeserval, riftivööndis paiknevad vulkaanid on valdavalt lõhevulkaanid. Nende põhiliseks purskeproduktiks on hästivoolav basaltne laava, mis sisaldab vähe gaase. Seetõttu on pursked suhteliselt rahulikud. Plahvatused tekivad purskamise algfaasis, kui magma
︎Eesti 2008 ︎126 riiki (dets 2017) ︎Ranget kaitset vajavad liigid – väljasuremisohus olevad liigid – LISA I ︎Piirkondlikud lepped – kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd- LISA II (angerjas – lisandus 2014) BONN’i KONVENTSIOONI LISALEPPED -Euroopa nahkhiired (EUROBATS)* 1994/ EE 2004 -Väikesed vaalalised Läänemeres, Kirde-Atlandis, Iiri ja Põhjameres (ASCOBANS)* 1994/EE allkiri -Aafrika-Euraasia rändavad veelinnud (AEWA)* 1999/EE 2008 -Vaalalised Vahemeres, Mustas meres, Atlandi ookeani ranniku piirkonnas (ACCOBAMS) -Hülged Waddensees (Põhjamere osa)(WADDEN SEA SEALS) -Albatrossid ja tormipääsud (ACAP) -Gorillad ja nende elupaigad (GORILLAS) RIO de JANEIRO KONVENTSIOON
annaabi.ee 
