Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a. 20saj. I maailmasõda 1914-1917aAtantide ja Keskriikide vahel.Atandid olid:Inglismaa,Prantsusmaa,Venemaa ja teised liitlased.Keskriigid olid:Saksamaa Austria-Ungari ja Bulgaaria.Algas 1914a.Saraajevo atentaadiga ja lõppes Compiegne-i vaherahuga 1918a.Sõda tõi kaasa suure tehnika arengu.Kasutusele võeti autod,pommituslennukid(esimesed õhurünnakud tehti Zepeliiniga)ja kuulipildujad.Uued riigid:(1917)Soome; (24.02.1918)Eesti;Leedu,Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Läti (1918)ja Iirimaa(1919). 2) 17saj. Inglise revolutsioon ja Kodusõda. Kodusõda Inglismaal toimus1642- 1648a.Parlamendi ja kuninga vahel.Inglise revolutsioon e.Kuulus revolutsioon toimus.1688a
tema ärritumisel (mida juhtus tihti). Hitler ei tahtnud langeda vaenlaste kätte elusalt ning kartis oma keha rüvetamist, mis oli ka üks põhjusi, miks ta lõpuks lahingus ei soovinud langeda. Tema käske täideti sõna otseses mõttes tema surmani, sooritas koos abikaasa, eelneva Eva Brauniga enesetapu ning rahvale öeldi, et ta suri kangelaslikult eesrindel. Erwin Rommelile ei antud samuti suurt võimalust, kui teda seostati Hitleri atentaadiga. Üks parimaid ja kuulsamaid väejuhte otsustas säilitada oma au ning täitis varjatud käsku ennast tappa, millele järgnes hiljem üks ajaloo võltsimaid leinatseremooniaid, millele julmuse ja valelikkuse poolest ei leidu võrdset. Hermann Göring, üks valelikemaid natsilikke inimesi seevastu vedas viimast korda ninapidi Nürnbergi rahvast, hammustas kongis katki peidetud ampulli ja pääses sellega võllasurmast.
A 1. 1 MS algas 28 juuli 1914 seoses atentaadiga Austria_Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja kolmikliit (Keskriikideks). Nende põhilised eestvedajad olid üheltpoolt Inglismaa ja teiselt poolt Saksamaa ning Austri-Ungari. I MS tuntakse ka positsiooni- ehk kaeviku sõjana. Sõjas kasutati esmakordselt tanke, gaasi ja automaatrelvi. Sõda lõppes 11 nov 1918, kui saksamaa alistus ja nõustus compiegnei vaherahuga. See valmistas ette 1919 allakirjutatud versailles'i. I MS tulemusena lagunes neli impeeriumi: Austria-Ungari, venemaa, saksamaa ja türgi. Sõjas hukkus u 10 miljonit sõdurit. 2. Nimeta vähemalt kolm sisult erinevat Esimese maailmasõja põhjust: 1) sarajevo atentaat Franz ferdinanile. 2) taheti ülemvõimu euroopas ja maailmas, samuti balkanil 3) alahinnati ohtu, ei usutud suure sõja võimalikkusesse. 4) suurriikide soov kindlustada oma positsioone maailmas....
Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3. Sooviti kolooniat ümber jagada. 4. Natsionalism maru rahvuslus. 5. Sõja romantiseerimine. 6. Võidu relvastumine. 7
Üks kuul tabas John Connallyt selga. Presidendi auto sõitis koheselt täiskiirusel haiglasse, kus mõlemat meest üritati päästa. Connallyl olid haavad seljas, rinnus, randmes ja reies. Kennedy vigastused olid kordades tõsisemad. Tal oli massiivne peahaav ja kella ühest pärastlõunal kuulutatu ta surnuks. Kaks tundi pärast tapmist vahistati kahtlusalune Lee Harvey Oswald. Kogu ajal jooksul, mil Oswald oli vahi all, jäi ta kindlaks oma loole, et tema polnud atentaadiga seotud. 24. novembril, kui Oswald viidi vanglasse, tulistas Jack Ruby ta surnuks. Ruby vahistati ning ta tunnistas oma süüd. Ta mõisteti surma, kuid ta suri vähki, enne kui hukkamine jõuti läbi viia. President Johnson lõi komisjoni uurimaks John F. Kennedy atentaati. Leiti, et ainus mõrvar oli Lee Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. 1963. aasta novembris maeti John F
monarhia kehtestamiseks 1906a Venemaa peaministri Pjotr Stolõpini reformid # Sotsialistide terrorile vastas repressioonidega e karistamisega # Külakogukonna ümberkorraldamiseks andis seaduse - talupojad võisid vabalt lahkuda külakogukonnast. # Maapuuduse leevendamiseks soodustas talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. # Pöördus tagasi venestamise poliitika juurde. # 1911a atentaadiga Stolõpin hukkub. 19/20 saj vahetuse Soome venestamise poliitika - Soomes uus kindralkuberner kindral Nikolai Bobrikov, 1899 Nikolai II veebruarimanifest tühistas enamiku privileegidest Soome ühiskonna reaktsioon venestamispoliitikale - vanasoomlased olid alahoidlikumad ja üritasid Venemaa rahustada #noorsoomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu #Koostati nn suur palvekiri 520 000 allkirjaga üle Soome #1000 kultuuri- ja poliitikategelast
poja veritsustõbe oskas ravida. Rasputin kasutas tekkinud olukorda omakasuks ära ning lasi Aleksandral enda tuttavaid ametisse määrata. See aga rahvale ei meeldinud ja juba 1916. aasta lõpus ei kannatanud Rasputinit enam isegi aadlikud välja. Aadlikke ärritas see, et Rasputin nende ametlikke riigiameteid oma eesmärkide saavutamise nimel õõnestas. Rasputinile tehti siis see nüüdseks kurikuulsaks saanud atentaat. Riigiduuma liberaalid aga ei jäänud rahule vaid Rasputini atentaadiga ning tahtsid kindlameelselt suuri tsaaripoolseid vastutulekuid saada. Ja kuigi nad otseselt ei soovinud revolutsiooni, olid nad siiski revolutsiooni puhkemise puhul selleks juba valmis.20 Majandus oli Venemaal Esimese maailmasõja vältel samuti alla käimas. Toimus suur hinnatõus, sest sõjatõttu jäi väheks nii toitu kui ka muud tarbekaupa. Aastate 1914-17 vahel tõusid hinnad lausa 500-700%. Põhjuseid selleks oli mitmeid, näiteks Keskriikide blokaad mis