1) Klassikaline ajastu 2) Hellenistliik ajastu Antiikteater Vanakreeka teater kasvas välja Dionysose auks peetud pidustustest. Kõige algul olid tagöödiad. 5 saj. Keskpaiku hakkas Vanas Kreekas arenema tragöödia zanr. Suur osa oli kooril ja ühel näitlejal. Kolm tuntumat tragöödia kirjanikku: 1) Aicshylos 2) Sophokles 3) Euripides Aicshylos (525- 456 eKr) Oli neist kolmest kõige vanim kirjanik. Ta oli Atena demokraatliku riigitekimise kirjanik. Tema dragöödiate alguseks oli kangelaslood ja mütoloogia. Tema teostes jääb lugupidamine kõikide tegelaste suhtes. ,,Pärslased", ,,Aheldatud Prometeus". Sophokles (496-406 eKr) Tema oli see, kes tõi kolmanda näitleja teatrisse. Pärineb Atenast jõukast perekonnast, hea haridus (gümnastiline ja musikaalne) Ta isa oli relvameister. Ta jäi oma elu lõpuni mõõdukaks demokraadiks. On kirjutanud 123 näidendit, aga säilinud on vaid seitse
treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena Mereriik Ateena asus Atika maakonnas, just see linnriik jättis just kõige sügavama jälje Kreeka kultuurilukku. Algselt peeti linnriigi kodanikeks vaid sugulussidemeid omavaid meessoost elanikke, kuid poliitikute Soloni ja Kleisthenese reformi kohaselt on Ateena kodanikuks linnriigi territooriumil elav meessoost elanik. Siiski koosnes suur osa Ateena rahvastik orjadest. Atena ühiskond jagunes neljaks: aristokraadid, kodanikud, talupojad ja orjad. Kreeka polist juhtisid linnriigi täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud. Nende ülesandeks oli linnriigi valitsemine ja selle kaitsmine. Polise juhtimist korraldas nõukogu. Tähtsamad otsused võeti vastu rahvakoosolekul, millel võis osaleda iga kodanik. Ateena eesmärk oli kasvatada kodanikke, kes on väga haritud kunstis. Nad pidid olema ette valmistatud nii sõjaks kui ka rahuks
väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope- Odüsseuse naine, Ithaka-saar odüsseuse päritoluga, Perikles-Atena valitseja, Herakles-kangelane, Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, Heliotsentriline maailmapilt päikesekeskne maailmapilt (ptolemaios vist aretas selle vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele). a)olümpiamängud - esimesed 776.a.eKr b)teater c)demokraatia d)eeposed - "Ilias", "Odüsseia" e)kirjandus - tragöödia (Aischylos "Erasteia", Sophokles "Kuningas Oidipus") ja komöödia (Aristophanes "Linnud") f)teadus-ajalugu
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes
Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid
peavad kaitsma laeva pardad. 480 eKr - Xerxese juhtimisel tulid pärslased termopüülide maakitsuse juurde. Ateenalased ja Spartalased kaitsesid maakitsust Sparta kuninga Leonidase juhtimisel. Pärslased läksid mööda mägiteid kreeklaste seljataha. Kui kreeklased seda nägid, saadeti enamus armeest minema. Maakitsust jäi kaitsma Leonidas 300 mehega. Sellega õnnestus kreeklastel säilitada oma põhiarmee. Ateenast evakueeriti naised ja lapsed Samose saarele. Pärsia laevad tegid Atena linna maatasa. Maapaos olevad Ateena naised ja lapsed nägid linna hävimist pealt. Themistokles saatis oma orja Xerxese juurde läbirääkimiste alustamiseks, kuid see reetis Ateena ja soovitas Xerxesel kreeklasi Samose juures Salamise väinas rünnata. Kreeka trieeridel õnnestus Pärsia laevastik võita. Selle lahinguga võitsid Kreeklased ka sõja Pärslaste vastu. Kreeka-Pärsia sõdade ajal loodi poliste vahel mereliit. See oli finants ühendus, mille tegevusena
Makse maksid andamitena, spartalaste põldudel olid lihtalt tööjõud. Heloote kasut ka sõjas( erinevus ateenaga). Kaut ka avalikeks töödeks ja meremeestena. Oli ka haritud heloote, kes olid avalikes ametites. 369 a messenia orjad vabanesid tänu Teebale,Lakoonia heoodindus kestis kuni 2 sajandini. Roomaaegses spartas orjad oolid aga heloodi süs enam polnud. Penestid olid omaette seltskond, kes ei olnud võrdsed helootide ja atena orjadega. Ateena orjade ja helootide vahepealsed. Olid indiviidide ( vabade kodanike) käsutada, pärandati ja omandati individuaalselt. Nende täpsema seisundi kohta eriti teada pole. Voikeetidest veel vähem teada. Kreeklased suhtusid orja rassistlikult(etnilisel pinnal), ateenajuba klassikalisel per oli nähtav, kes olid rassiliselt selleks sobivad. Orja institutsiooni vajalikkuses ei kahelnud keegi ja see oli vajalik osa
Madam Dubarry (1743-- 1793) -- Louis XV favoriit. Mirabeau, Honoré Gabriel Riquetti (1749--1791) -- Prantsuse kodanliku revolutsiooni algperioodi poliitikategelane, suurkodanluse huvide esindaja. Vitruvius, Marcus (I s. e. m. a.) -- rooma arhitekt, teose «Arhitektuurist» autor. Vignola -- õieti Giacomo Barozzi da Vignola (1507-- 1573) -- silmapaistev itaalia arhitekt, tegutses kuningas Francois I valitsemise ajal mõnda aega Prantsusmaal. 501 Partenon -- jumalanna Pallas Atena tempel Ateenas, ehitatud a. 447--438 e. m. a. Cenalis, Robert (surn. 1570) -- prantsuse piiskop ning ajaloolane. Ta tähtsaim teos on «Gallia ajalugu» (1557). ... Efesose Diana templiga... mis Herostratose surematuks tegi... -- Efesos -- muistne kreeka linn Väike-Aasia läänerannikul kuulsa Artemise (Diana, s. o. jahijuma-lanna) templiga, mida loeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. Et jäädvustada oma nime ajaloos, süütas kreeklane Herostratos 356. a. e. m. a. templi põlema. Lk
annaabi.ee 
