Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose s...
aastaselt sai Sparta poisist täisvääruslik sõjamees, kellel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. 30. aastaselt sai temast aga täisväärtuslik kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse
kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis Theseus Ariadne lõnga abil, mille ta sissepääsu juurde kinnitas ja selle abil välja pääses. Ta tappis looma, kui see magas, rusikatega surnuks tagudes. 18. Midas Ta oli Früügia kuningas, kes oli veits rumal. Ta kohtles hästi Bakchose kaaskondlast Sileeni ja B andis vastutasuks talle ühe võime. Midas tahtis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks
väärikalt elada." Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris Aleksander juba 338 eKr, purustades Chaironeia juures teebalased. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat väetiiba ja tagalat. Philippos II mõrvati 336 eKr Aegaes oma tütre pulma ajal tema ihukaitsja poolt. Mõrvar saadi kätte ja tapeti. Peale isa mõrva, sai Makedoonia uueks kuningaks Aleksander. Koos trooniga päris noor Makedoonia kuningas hästi väljaõpetatud sõjaväe Ennekõike kindlustas kuningas Aleksander Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta sundis linnriike tunnustama tema kui kõrgema väejuhi piiramatut võimutäiust eelseisvas
Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (tema järgi ka nimi sõja esimesele faasile) igal suvel Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma külade, põldude ja istanduste põletamist. 430 eKr puhkes ülerahvastatud linnas, kuhu laevastik lakkamatult moona vedas, epideemia, mis tappis lühikese ajaga umbes kolmandiku ateenlastest. Suri ka Perikles (429. a. eKr). Inimkaotustest hoolimata jätkasid ateenlased laevastiku toel edukat vastupanu. Periklese surma järel tõusid ateenlaste etteotsa peamiselt vaesele linnaelanikkonnale toetuv ja agressiivsemat sõjapidamist nõudev Kleon ning kiiret rahu pooldav Nikias. Päratult rikast ja jumalakartlikku Nikiast toetasid eelkõige jõukamad kodanikud.
linnriikide liiduväe vastu. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Isa käsul juhtis poeg raskerelvis ratsaväe vaenlase vägede teebalastest koosneva tiiva vastu. Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt, hävitades selle peaaegu täielikult, ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat väetiiba ja tagalat. See võit kindlustas Makedooniale Kreekas ülemvõimu, jäädes samas võiduka valitseja jaoks viimaseks. Philippos II mõrvati augustis, 336 a. eKr. Aleksander asub troonile. Granikose lahing 334 a. eKr esimene tõsine lahing Pärsia vägedega. Koos trooniga päris noor Makedoonia kuningas hästi väljaõpetatud sõjaväe, mille tuumiku moodustasid raskerelvastuses jalaväelased pikkade odade ehk sarissadega varustatud odamehed
Rahvakoosolekuid peeti koosolekuplatsil mis asus kõrgel künkal agoraa ja akropoli läheduses. Ateenas oli mitmeid templeid jumalatele ja uhkeim neist oli Parthenoni tempel akropolol. Elumajad olid ühekorruselised ja nad olid valmistatud põletamata tellisest. Majadel polnud aknaid tänava poole vaid olid siseõue poole. Suurem osa ateenlasi olid käsitöölised. Kuulsaimad nende seast olid pottsepad kelle valmistatud vaase ostetu igas Kreeka polsies. Suur osa ateenlastest elas ka linnast väljas külades. Nad tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid oliive ja viinamarju. Neist saadi õli ja veini. Ateena veinid sai Kreekas ja mujal maailmaski väga tuntuks. Parthenoni tempel. Vana Kreeka kaart. Peloponnesose sõda. V sajandil eKr olid tugevaimad linnriigid Kreekas Ateena ja Sparta. Pärast Kreeka Pärsia sõdu muutusid jad üksteise suhtes vaenulikuks. Terve Kreeka jagunes kaheks osaks
vastaseid meeleolusid õhutas Demosthenes (Ateena juhtivaid kõne- ja riigimehi 350datest aastatest alates). Püha sõja järel kujundasid ateenlased Demosthenes juhtimisel järkjärgult Makedoonia-vastase liidu ja alustasid edukat meresõda Musta mere väinades. 339 ajendas uus konflikt Delfis Philippose uue sissetungi Kesk-Kreekasse. Teebalased liitusid nüüd ateenlastega Makedoonia vastu. 338 toimus Chaironeia lahing, kus Philippos purustas peamiselt ateenlastest ja teebalastest koosneva Kreeka liiduväe. Teeba okupeeriti, kuid Ateenaga sõlmis Philippos rahulepingu, millega saadeti laiali Ateena mereliit. 338 ja 337 kutsus Philippos Isthmose maakitsusel kokku kõigi Kreeka linnriikide esindajad, kes sõlmisid üle-kreekalise liidu, valisid Philippose oma hegemooniks ja kuulutasid välja ühise sõjaretke Pärsia vastu. Sparta jäi liidust kõrvale. Sitsiilia klassikalisel perioodil Türanniad u 505 465
annaabi.ee 
