kasumist. 6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile. 7. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Tulumaks palglalt: sotsiaalmaks on maks, mida maksab tööandja. Usaldusühing Plussid: asutamismenetlus on lihtne asutamisleping. Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks, üks usaldusosanik ja üks täisosanik. Juhtimisstruktuur on lihtne igal täisosanikul on üks hääl. Otsused konsensuslikud. Väike täisosanike arv konsensuse saavutamine on võimalik. Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi. Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud. Majandustegevust saavad arendada kaks inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja
6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Osanikule tagastatakse juurdeostetud osa ühingu varast, vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile. 7. Ühingu likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionnalselt panuse suurusele. Äriühingute TÜ, UÜ, OÜ ja AS omavaheline võrdlus ''plussid ja miinused'' subjekti positsioonilt. Täisühing PLUSSID: Asutamismenetlus on lihtne asutamisleping Vajalik osanike arv on min 2 Pole miinimumkapitali nõuet (suurim pluss) Juhtimisstruktuur on lihtne igal osanikul on 1 hääl Otsused on konsensuslikud Väike osanike arv konsensuse saavutamine on võimalik MIINUSED: Osanikel on täis- ja solidaarne vastutus (suur miinus) Väike osanike arv kapitali kogumise võime võib osutuda väheseks Osanike arvu langemisel alla kahe võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks
Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt. Lahkumisel müüb aktsionär oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel aktsionäridel. Seltsi varaline seis sealjuures ei muutu. Seltsi likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Äriühingute TÜ, UÜ, OÜ ja AS omavaheline võrdlus ,,plussid ja miinused" subjekti positsioonilt. Täisühing Plussid · Asutamismenetlus on lihtne asutamisleping · Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks (2) · Pole miinimumkapitali nõuet · Juhtimisstruktuur on lihtne igal osanikul on üks (1) hääl · Otsused on konsensuslikud · Väike osanike arv konsensuse saavutamine on võimalik Miinused · Osanikel on täis- ja solidaarne vastutus · Väike osanike arv kapitali kogumise võime võib osutuda väheseks
Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik (§ 242). Sealhulgas on aktsiaseltsi asutamise õigus riigil või kohalikul omavalitsusüksusel kui juriidilistel isikutel (vt. riigi eraõiguslike juriidilistes isikutes osalemise seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35). Asutamise kord asutamine aktsiate märkimiseta (ÄS §§242 255) Kapitali suurendamisel on tegemist aktsiate märkimisega. Aktsiaseltsi asutamise reeglid on püütud luua sellistena, et asutamismenetlus oleks võimalikult lihtne ja formaalsustevaba. Selleks on ette nähtud menetluskord, kuna asutamisel tekivad võimalikud probleemid asutajate ja kolmandate isikutega, mille vältimiseks on seaduses mitmed reeglid. Aktsiaseltsi asutamine algab asutamislepingu sõlmimisega. Ühe asutaja korral tuleb koostada asutamisotsus, mis on asutamislepinguga sama tähendusega. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud (§ 243 lg 4).
Seaduses sätestatud korras asutatud ühingu põhikiri tuleb registreerida. Registreerimisel tehakse järelkontroll asutamistoimingute ning asutamisdokumentide seaduslikkuse üle. Registreerimisega saab ühendus juriidilise isiku staatuse. Siinjuures on ka asutatud, kuid veel mitte registreeritud põhikirjaga ühingul seaduses sätestatud juhtudel haldusõiguslik õigus- ja teovõime. 2. Mittetulundusühingu asutamine registreerimiskorras Registreerimiskorra puhul koosneb mittetulundusühingu asutamismenetlus kahest staadiumist: vahetult asutamistoimingutest ning registreerimistoimingutest. 2.1. Asutamistoimingud Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kolm füüsilist isikut, kui seadus mõnda liiki ühingute puhul ei näe ette teistsugust asutajate arvu. Koguduste puhul on asutamiseks (registreerimiseks) nõutav vähemalt 12 täisealise teovõimelise liikme olemasolu, erakondadel aga 1000 (kuni VII Riigikogu valimisteni vähemalt 200)
Seaduses sätestatud korras asutatud ühingu põhikiri tuleb registreerida. Registreerimisel tehakse järelkontroll asutamistoimingute ning asutamisdokumentide seaduslikkuse üle. Registreerimisega saab ühendus juriidilise isiku staatuse. Siinjuures on ka asutatud, kuid veel mitte registreeritud põhikirjaga ühingul seaduses sätestatud juhtudel haldusõiguslik õigus- ja teovõime. 2. Mittetulundusühingu asutamine registreerimiskorras Registreerimiskorra puhul koosneb mittetulundusühingu asutamismenetlus kahest staadiumist: vahetult asutamistoimingutest ning registreerimistoimingutest. 2.1. Asutamistoimingud Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kolm füüsilist isikut, kui seadus mõnda liiki ühingute puhul ei näe ette teistsugust asutajate arvu. Koguduste puhul on asutamiseks (registreerimiseks) nõutav vähemalt 12 täisealise teovõimelise liikme olemasolu, erakondadel aga 1000 (kuni VII Riigikogu valimisteni vähemalt 200)
annaabi.ee 
