ELis. Põhimõtteliselt teeb ettepanekuid uute ELi õigusaktide vastuvõtmiseks komisjon, kuid vastu võtavad neid parlament ja nõukogu. Õigusakte rakendavad komisjon ja liikmesriigid ning jõustab komisjon. Kahel ülejäänud institutsioonil on oluline ülesanne. Euroopa Kohus valvab Euroopa Liidu õigusaktide järgimise järele ja Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud asutamislepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli,
põhiõiguste hartas, mis koondab ühtsesse dokumenti kõik ELi kodanike poliitilised, majanduslikud, ühiskondlikud ja isikuõigused. 2000. aastal vastu võetud hartas ajakohastatakse kehtivaid õigusi ja käsitletakse uusi tehnoloogilise progressiga kaasnevaid valdkondi, nagu näiteks bioeetikat ja andmekaitset. Euroopa kodanike põhiõigus on vaba liikumine liikmesriikide vahel ja alalise elukoha valimine mis tahes liikmesriigis. Kuigi vaba liikumine on sätestatud juba ELi asutamislepingutes, oli selle rakendamiseks vaja Schengeni lepingut (jõustus 1996. aastal). Nüüd võivad ELi kodanikud liikuda Schengeni piirkonnas ilma kohutuseta esitada passi või isikutunnistust. Schengeni leping hõlmab 13 liikmesriiki sellest jäävad kõrvale Ühendkuningriik, Iirimaa ning alates 2004. aastast ühinenud 12 liikmesriiki. Olulised õigused on ka viiel miljonil Euroopa Liidus praegu töötaval isikul, kes ei ole ELi kodanikud
aastane. Väär Riigkogusse võib kandideerida 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik 8. Riigikogu liige peab katkestama oma töö Riigikogus, kui ta kutsutakse Kaitseväkke. Väär Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustustest 9. Riigikogu liige võib olla MTÜ auesimees. Tõene, kuna see on palgatu ametikoht 24. Tõesta, et Eesti Vabariik lähtub Euroopa Liidus tunnustatud väärtustest. Euroopa Liidu asutamislepingutes on kirjas, et see liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ja et nende väärtuste tagamiseks peavad ühiskonnad olema pluralistlikud, mittediskrimineerivad ja sallivust, õiglust, solidaarsust ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust tagavad. Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige. Leia EV PS-st §-d kus kajastatakse
Geograafilise tähise kaitse all mõistetakse eeskätt tähise registreerimisega omandatavat õigust kasutada tähist oma toodangul ning takistada isikuid, kes seda õigust ei oma, tähist kasutamast. Geograafilise tähise õiguskaitse on tähtajatu.9 2.1.4 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus. Üldised geograafilise tähisega seotud printsiibid on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingutes ning nn. liitumislepingutes. Siinkohal on oluline märkida, et erinevalt rahvusvahelisest õigusest eristatakse Euroopa Liidus kõikidest võimalikest seda liiki kaitset taotletavatest toodetest eraldi põllumajandustooted ja toitu. Kõikide toodete va. põllumajandustooted ja toit - kaitse põhineb otse rahvusvahelistel lepetel ning selle täpsem reguleerimine on antud iga liikmesriigi enda pädevusse.
rahaliidu eesmärkide täitmine ning ELi õiguse (acquis communautaire) ühtsete eeskirjade, normide ja poliitika vastuvõtmine. 2. Otsustusprotsess Kandidaatriik esitab avalduse nõukogule, kes teeb ühehäälse otsuse pärast komisjoniga konsulteerimist ja heakskiidu saamist Euroopa Parlamendilt, kes otsustab liikmete absoluutse häälteenamuse alusel. Ühinemistingimused ja ühinemisega kaasnevad muudatused asutamislepingutes on sätestatud ühinemislepingus, mille peavad ratifitseerima läbirääkijariik ja kõik liikmesriigid (Euroopa Liidu lepingu artikkel 49). Tegelikkuses koostab ja võtab vastu arvamuse liitu astumise avalduse kohta Euroopa Komisjon, hinnates iga riigi olukorda ühinemiskriteeriumidest lähtuvalt. Komisjon võtab arvesse kandidaatriikide endi esitatud teavet, liikmesriikide hinnanguid, Euroopa Parlamendi
õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise leping. Eestis toimus õigusloome protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12 11 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse: esmane õigus moodustub asutamislepingutes ja neid täiendavatest lepingutest: ühenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, s.o liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. 13 Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?