Tubade arv 13 KINNISTU AJALOOST Maakri tn 28 asuval kinnistul asub mitu eri ajajärgul ehitatud hoonet. Esimene märge kinnistuga tehtud toimingutest on säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) arhiivis aastast 1897 Alexander Nikolajewitschi nimel. Järgneb hulk avaldusi erinevate ehituslubade ning ümberehituste kohta, mille hulgas esimest korda näeb tulevase majaomaniku initsiaale 1906. aastal (G. Grünwaldt). Analüüsitava elumaja asutamisdokumendiks võib pidada 1914. aasta 14. septembril allkirjastatud pabereid, kust leiame asendiplaani ja eskiisprojekti ning majaehitajale kehtestatud tingimused: ehitada oma kuludega välja kanalisatsioon, muuta sadeveekaevude asukohad ning hankida servituudi jaoks naabrite nõusolekud. Eskiisprojekt on väga pealiskaudne, tõenäoliselt on arhitektuursed probleemid lõplikult lahendatud alles ehitusplatsil. Märkustena on mainitud, et tegemist on
iseendale. See aga käis risti vastu Birgitta kavatsustele, kelle sooviks oli näha kirikut, mis olnuks ''lihtsa välimusega, tagasihoidlik ja vastupidav.'' (Jörälv, 2003: 28- 29). Kokkuvõtteks läksid Birgitta, kuningas ja kuninganna tülli ja kuningas ja kuninganna ei leidnudki oma viimast puhkeapika Vadstenas. Kõik muu vara Vadstenasse ei jõudnud, kuid kuningakoja annetamine tulevasele kloostrile jäi kehtima ja nii on seda 1346. aastast pärinevat testamenti hakatud pidama kloostri asutamisdokumendiks. Kuid möödus veel mitmeid aastaid enne kui kirikut ehitama hakati. ( Jörälv, 2003: 34). 1370 aasta 5. augustil saigi Birgitta loa asutada Vadstenasse klooster. Enamasti lähtusid kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige vastuvõetavam. Nii juhtus ka ''Püha Päästja ordu'' ehk ''Birgitiinide orduga,'' nagu uut kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste
õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. 8 1.2.2 Usaldusühingu asutamine Usaldusühingu asutamisdokumendiks on ühinguleping. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse lisaks Äriseadustiku §-s 83 sätestatule usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse äriregistrisse. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida (§ 88), kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti
vastavad protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks). Kes saavad ühe või teise juriidilise isiku puhul asutajad olla ja mis dokumente selleks vaja läheb? · Täisühingu puhul peab olema vähemalt kaks asutajat, asutajaks ei saa olla riik ja KOV; asutamisdokumendiks on ühinguleping. · Usaldusühingu asutamiseks peab olema vähemalt kaks asutajat (vähemalt 1 täisosanik, 1 usaldusosanik), asutamisdokumendiks ühinguleping. · Osaühingu puhul piisab ühest juriidilisest või füüsilisest isikust asutajast; asutamisdokumenditeks on asutamisleping ja põhikiri (konkreetsed eristavad tunnused nimi, tegevuse eesmärk, kuidas toimub juhtimine). Enne kui registrisse kanda, peab
protseduurid läbinud, siis keegi ei saa otsustada kas neil on õigus asutada seda juriidilist isikut või mitte. Erandina on olemas ka loa vorm- keegi otsutab, kas anda luba juriidilise isiku asutamiseks või ei (nt. Eesti pank peab andma loa kommertspankade loomiseks). Kes saavad ühe või teise juriidilise isiku puhul asutajad olla ja mis dokumente selleks vaja läheb? ∙ Täisühingu puhul peab olema vähemalt kaks asutajat, asutajaks ei saa olla riik ja KOV; asutamisdokumendiks on ühinguleping. ∙ Usaldusühingu asutamiseks peab olema vähemalt kaks asutajat (vähemalt 1 täisosanik, 1 usaldusosanik), asutamisdokumendiks ühinguleping. ∙ Osaühingu puhul piisab ühest juriidilisest või füüsilisest isikust asutajast; asutamisdokumenditeks on asutamisleping ja põhikiri (konkreetsed eristavad tunnused – nimi, tegevuse eesmärk, kuidas toimub juhtimine). Enne kui registrisse kanda, peab
Käesoleva paragrahvi eesmärk on sätestada eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse eesmärk olev dokument, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku erisused põhikirja kohustuslikkuse osas. (1) Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või seaduses sätestatud juhtudel ühinguleping. Põhikiri on kõigi korporatiivse struktuuriga isikute ühenduste, samuti sihtasutuse asutamisel asutamislepingu või asutamisotsuse lisana koostatavaks asutamisdokumendiks. Pärast juriidilise isiku registrisse kandmist jääb põhikiri ainsaks juriidilise isiku organisatsiooni ja tegevuse aluseid kajastavaks dokumendiks. Ühinguleping on asutamise ja tegevuse aluseks korporatiivset struktuuri mitteomavatele juriidiliseks isikuks olevatele isikute ühingutele, s.o täis- ja usaldusühingule. Ühinguleping on vormivaba asutamisdokument, mida erinevalt asutamislepingust ja põhikirjast ei tule registripidajale juriidilise isiku registrisse
annaabi.ee 
