Selle perioodi lõpetas Vene-Rootsi sõda, mil Tartu langes venelaste kätte. Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699. aastal, mil ülikool kolis Pärnusse. Põhjasõja tõttu koliti ülikool 1710. aastal Rootsi ning ülikool lakkas olemast. (Salupere 2004:43) 2.2Keiserlik ülikool 1801. aastal tõi Aleksander I ülikooli Tartusse, keiserliku ülikooli asutamisakt kirjutati alla 12. detsembril 1802. Ülikool oli saksakeelne, kõik professorid peale vene keele ja kirjanduse õppetooli olid luterlased ja enamuses pärit Saksamaalt. Riik koolitas eeskätt arste ja pedagooge. (Salupere 2004: 45) Tolleaegseks rektoriks oli Gustav Ewers, tänu kellele tõusis Tartu ülikool Euroopa ülikoolide esirinda. (Salupere 2004: 47) 7 1893
kasutanud. Alusleping sätestab artiklis 285 kontrollikoja kosseisu, artiklis 286 kontrollikoja liikemete kohustused ja artiklis 287 kontrollikoja ülesanded alljärgnevalt: Aluslepingu kohaselt kontrollib kontrollikoda liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid, samuti kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid niivõrd, kuivõrd asjassepuutuv asutamisakt sellist kontrolli ei välista Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Sellele avaldusele võib lisada konkreetse hinnangu liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta. Kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused on tehtud
09 Aafrika süsteem 10 · Süsteemi aluseks on võetud Aafrika väärtushinnangud, väärtused ja vajadused. Aafrikas peetakse tähtsaks isikute gruppe. · Tänane Aafrika inimõiguste süsteem põhineb peamiselt kahel dokumendil: o ,,Aafrika inimese ja rahvaste õiguste harta" 1981 lähtutakse Aafrika mudelitest ja arusaamistest. o Aafrika Liidu asutamisakt 2002 rõhutab demokraatiat, vaba ühiskonda, võrdõiguslikkust, jooksevad läbi läänelikud väärtused. · Lisanduvad mitmed spetsiifilised lepingud. · Harta järgselt luuakse Aafrika Inimese ja Rahvaste Õiguste Komisjon kui järelevalveorgan, mis peab juhtima loetletud inimõiguste kaitset. · Komisjonil on automaatne pädevus arutada kaebusi. Kaebuse vastuvõetavuse tingimuseks on: peavad olema kasutatud siseriiklikud õiguskaitsevahendid
Pädevuse omistamine. Omistatud pädevuse teooria peab pädevuse allikaks ainult asutamisakti. Seda lähenemist saab hästi seletada Rahvusvahelise Alalise Kohtu sõnadega. Viimane leidis, et kuna rv organisatsiooni puhul ei ole tegemist riigiga, vaid spetsiaalse eesmärgiga rv institutsiooniga, siis on sellel vaid need funktsioonid, mis tulenevad talle statuudiga omistatud eesmärkidest, kuid sealjuures on tal kogu vajalik pädevus nende funktsioonide täitmiseks, kui asutamisakt ei sea konkreetseid piiranguid. Rahvusvahelise org-i õigusest (Erne 8 loengu pdf). Osalemine teiseste õigusaktide andmisel. Teiseste õigusaktide andmise alused, nende aktide jõustumise, kehtivuse, rakendamise, muutmise, lõpetamise alused ei ole rahvusvaheliste lepingute õiguses, vaid alus on asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni õiguses (konstitutsioonilises alusaktis, aga ka selle alusel võetud muudes aktides).·Teisestel õigusaktidel on liikmesriikides otsene õiguslik mõju
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §le 5 võib igaüks, kes leiab, et täidesaatvat võimu 17 teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Isikute ühendus, sealhulgas ühendus, mis ei ole juriidiline isik, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. See tähendab, et nende elluviimine tagatakse õiguslike vahenditega (meetoditega). Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat
Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §le 5 võib igaüks, kes leiab, et täidesaatvat võimu 17 teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Isikute ühendus, sealhulgas ühendus, mis ei ole juriidiline isik, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. See tähendab, et nende elluviimine tagatakse õiguslike vahenditega (meetoditega). Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat