Osteti asju, mida ei saanud endale lubada. Üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli ka majanduslik eksperiment ühisraha loomine seitsmeteistkümnele väga erinevale Euroopa riigile. Esialgu öeldi Maastrichi lepingus, et eurotsooniga ei saa liituda ja ühisraha kasutusele võtta need riigid, kelle võlad ületavad 60% SKP-st. See oleks hoidnud euroala kitsa, võlgades riigid poleks saanud osa võtta, näiteks Itaalia oli tohututes võlgades, kuid oli Euroopa Liidu asutajariik ja väljajätmiseks liiga tähtis. See punkt Maastrichi lepingus aga tühistati, selle asemel pidi riik lihtsalt tõendama, et võlga kahandatakse soovitud tasemele, mida oli Itaalial kerge teha. Itaalia polnud ainus, kes tegi ühisraha kasutuselevõtu kriteeriumitega sohki, seda tegi terve hulk riike, kuid Kreeka kangelaslikul moel. Veel üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli see, et iga individuaalse riigi krediidiriski analüüsist loobuti
oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor. 4. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) United Nations (ÜRO) NAM (Non-Aligned Movement)(üks asutajariik) OIC (Organisation of the Islamic Conference) OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) Cairns Group (Kivikuhja Grupp) Indoneesia majandus on segamajandus, kus erasektori ja keskvalitsuse osatähtsus on üsna oluline. Riigi majandus on suurim Kagu-Aasias ja riik kuulub
Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: · ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) · United Nations (ÜRO) · NAM (Non-Aligned Movement)(üks asutajariik) · OIC (Organisation of the Islamic Conference) · OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) · WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) · Cairns Group (Kivikuhja Grupp) Rahvastik Indoneesia 234 693 997(juuli 2007 järgi) elaniku moodustavad ligi 300 erinevat etnilist
a) Võitjariik b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast,
b) Sõjapurustused. Osa purustustest ise tekitatud (põletatud maa taktika, vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist. Sisenes vabastajana, jäigi sinna. f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) · Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj · 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga · Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a · Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra · Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast,
Haridussüsteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel. Eraomandis on algkoolidest 7%, põhiastme koolidest 56% ja keskastme koolidest 67%. Koolis käivate laste osakaal on piirkonniti erinev. Vaesemates regioonides moodustab algkoolis käivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60%, rikkamates piirkondades aga peaaegu 100%. MAJANDUSORGANISATSIOONID Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon), United Nations (ÜRO), NAM (Non-Aligned Movement)(üks asutajariik) , OIC (Organisation of the Islamic Conference), OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon), WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon), Cairns Group (Kivikuhja Grupp) Kõige tuntum firma riigis on Astra International, mis tegeleb autode ja selle komponentidega. Selle tütarfirma on nt Toyota Astra, mis on Eestis väga tuntud. RAHVASTIK Indoneesia on rahvaarvult 4