skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud; · individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondlikult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja väljakud) elamupiirkondades asumites; · tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; · spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; · tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; · tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; · rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt
3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli-kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; 7) tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; 8) spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; 9) tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; 10) tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; 11) rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad;
Välisõhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida igapäevaselt sisse hingatakse. Selle kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele. Harku järve piirkonnas on põhiline õhu saastaja ja müra emiteerija autotransport. Seal ei ole suuri tööstusettevõtteid. Suurima Haabersti asumi Väike-Õismäe soojavarustus põhineb Mustamäe katlamajal. Teistes asumites on kasutusel ka ahiküte, kuid olulist õhureostust need ei põhjusta. Tallinna õhukvaliteedi mõõtejaamadest asub üks Väike-Õismäel. Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga, siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldiselt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi. Üldist mõju õhukvaliteedile ei näe, võib küll olla ajutine suurem peenosakeste arv, ehituse
2,5 m2 ühe hoonealuse ruutmeetri kohta. Haljasala peab olema vähemalt 10–20% ulatuses kaetud kõrghaljastusega (täiskasvanud puude võrade pindala järgi), mis oleksid ühenduses omavahel ning naabruses olevate haljasmaadega, et tagada inimestele takistamatu alternatiivse liikumise ja puhkamise võimalus. Parklad on soovitav haljastada nii kõrg- kui ka madalhaljastusega. Olemasolevate väikeelamute asumites on vajalik nende üldist rohelust säilitada, eriti tänavaäärset haljastust, eelkõige tuleb olemasolevaid parke praegustes piirides säilitada Supilinna, Ülejõe asumites. Senine krundistruktuur tuleb tagada, piirata haljastuse (hekkide ja viljapuude ning muu kõrghaljastuse) likvideerimist. Krundiomanikel on soovitav mitte katta kogu krundi vaba pinda murukattega, vaid rajada erineva haljastusiseloomuga alasid. 214
uueaegsete korterelamute puhul harva. Uuemast puitkorterelamute ehituskvaliteedist võib eeskujuks tuua 2000-aastate alguse poole Tartusse rajatud nüüdisaegsed kolmekorruselised ruumelementidest puitkorterelamud. 35 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 2.1 Üldist Vanemad säilinud puitelamud on ehitatud Eestimaa asumites 18. sajandil. Vanemaid elamuid on palju Rakveres, Paides ja Lõuna-Eesti väiksemates linnades. Tallinnas on selle perioodi elamuid Kadriorus Poska tänava kandis ja Kassisabas Vismari tänava ja Adamsoni tänava kandis. Puitelamute ehitamine ise algas loomulikult veel varem. Koos nende elamute ehitamisega kujunes välja ka teede ning tänavate võrk asumites – üldjuhul ehitati asumid just tollaste põhiliste liikumisteede äärde.
annaabi.ee 
