3. Turu suuruse teooria mida suurem on turg seda tõenäolisem on, et välisinvesteeringud on kasulikud. 4. Töösturorganisatsiooni teooria põhjendab investeerimist. Välisinvestor on võrreldes kohaliku tootjaga halvemas seisus kuna ei tunne kohalikke olusid. Ta ületab kohalikku tootjat oma organisatsiooni poolest. Tal on paremad finantseerimise võimalused, parem tehnoloogia jne. 5. Asukohateooria mingi asendi eelis. Hea transiit asend. Looduslikud eelised nt maavarad. Maavara hea kättesaadavus. (vt töölehte Eesti otseste välisinvesteeringute sihtriigina) Välisinvesteeringute plussid: 11 1. Uute töökohtade loomine 2. Uued oskusteabed 3. Kodumaiste ettevõtete tugevnemine 4. Ekspordi suurenemine 5. Uute tööstusharude teke 6. Maksutulu 7. Allhankijate võrgustike laienemine 8
(ingl k central management and control). Reeglina on selleks juriidilise isiku juhtorganite tegutsemiskoht, mis võib erineda juriidilise isiku asutamiskohast. K.Seini kohaselt kasutab enamik Kontinentaal-Euroopa riike juriidiliste isikute personaalõiguse (personaalstatuudi) reguleerimiseks asukohateooriat. K.Seini ja REÕS eelnõu seletuskirja kohaselt on asukohateoorial ja inkorporatsiooniteoorial järgmised eelised ja puudused: Asukohateooria eelised: * riigi võimalus teostada kontrolli oma territooriumil tegutsevate ühingute üle ja nõuda, et majandustegevus toimuks lex fori nõudeid arvestades; * siseriikliku õiguskäibe kaitse, võlausaldajate ja väikeaktsionäride kaitse, takistus välismaise üliliberaalse ühinguõiguse sissevoolamisele. Asukohateooria puudused: * kohaldatava õiguse määratlemise keerulisus;
JI identifitseerivaks ning isikuga seotud tunnuseks. EÕJI asukohast sõltub maakohtu registriosakonna valik, kelle poolt peetavasse registrisse tuleb vastav isik kanda, ning mille järgi määratakse kindlaks tema vastu esitatavate nõuete ja kaebuste üldine kohtualluvus, asukohal on ka aga täiendav tähendus (nt AS puhul toimub üldkoosolek AS asukohas, kui seadusega pole määratud teisiti). Inkorporatsiooniteooria kohaselt kohaldatakse JI selle riigi õigust, kus ta on asutatud, asukohateooria järgi on JI allutatud selle riigi õigusele, kust teda juhitakse. EÕJI asukohta võib muuta, viies see üle ühest KOV üksusest teise. Tegevuskoht on piirkond kus toimub JI majanduslik- või kutsetegevus ning alati peab see olema määratud aadressi täpsusega. Enamasti on tegevuskohaks Ji poolt peetava ettevõtte asukoht (võib olla ka mitu asukohta). JI juhtimine: EÕJI juhitakse läbi tema organi, milleks on üldkoosolek ja juhatus, juhul kui
II) Seos rahvusvahelise eraõigusega Oluline tähendus ühingustatuudi (lex societatis) ehk ühingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel. Nt kui ühing on asutatud ühes riigis, kuid tegutseb/juhitakse teises riigis. 3 Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18. Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat: a) Asukohateooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse. b) Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus see on asutatud (registreeritud).
Asukoht ja tegevuskoht · Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1) ... KOV üksuse täpsusega (ÄS § 62 lg 4; MTÜS § 78 lg 4) ... Kohtualluvus, üldkoosolekute toimumise koht, jne. · Juriidilise isiku tunnustamine rahvusvahelises eraõiguses ... Inkorporatsiooniteooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kus isik on asutatud ... Asukohateooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kust isikut juhitakse ... Eestis kombinatsioon (RVEÕS § 14 lg 1 ja 2) · Asukoha muutmine riigisiseselt ning piiriüleselt · Juriidilise isiku tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Postiaadressi täpsusega Juriidilise isiku juhtimine organite pädevus · Üldkoosolek ... pädevus seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ..