Mansid Marten Arandi Rahvaarv ja keele kõnelejate arv 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansit Mansi keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel v...
9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma
Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk). Nimivabariigis elab ent ainult kaks kolmandikku udmurdi rahvast, ülejäänud udmurdid elavad Baškortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis ning Marimaal. (Fenno-ugria, 2010) Vastavalt asukohale, on olnud mõlemal kultuuril halbu aegu, kuid udmurtide asualal
Aurusaunad Aurusaunu on leitud paljudest paleedest ja ülikute elupaikadest. Enamasti paistavad nad esmapilgul tavaliste võlvruumidena, kuid veekanalid ja küttekolded reedavad tegeliku otstarbe. Aurusaunu kasutati nii hügieeniks kui ka rituaalseks puhastamiseks. Kivist saunu on teada juba keskmisest eelklassikalisest ajajärgust, näiteks on rajatud VII sajandil Komchèni ääreliina Põhja- Yucatani saun. Cerèni maaharijate asualast El Salvadoris kevati välja kupliga saun, mille seest leiti kivipink. Kokkuvõte Muistsete maiade tsivilisatsioon Kesk- Ameerikas, mida eurooplased teavad ligemale pool tuhat aastat on vägagi salapärane, just nagu nende suurepärased teadmised täheteaduses ja arhitektuuris. Ent jääb arusaamatuks nende tsivilisatsiooni järsk kokkulangemine. Läbi maia ajajärkude on väga hea tundma õppida nende kunstilisi saavutusi, eriti arhitektuuris. Paraku
2002. aastaks oli see protsent tõusnud 59,7-ni. Seega on autonoomiast kasu, sest väljapool selle piire on assimileerumine kiirem. Samas moodustavad handid vaid tühise osa (umbes 1%) oma autonoomse ringkonna rahvastikust. Piirkonnas domineerib naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond. Väljapool Handi-Mansi autonoomset ringkonda elab hante enim (umbes 7000) Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis moodustab osa nende ajaloolisest asualast. (Jääts 2006) Vahetult enne nafta- ja gaasimaardlate avastamist ning massilist migrantide saabumist, 1959. aasta rahvaloenduse andmetel oli hantide osakaal Handi-Mansi autonoomse ringkonnas ligi 10%. See piirkond on üks väheseid Siberi alasid, kuhu venelaste, ukrainlaste jt sissevool jätkub tänaseni. Keset taigat on ehitatud suuri linnu, kus elavad vaid üksikud handid. 70% hante elab praegu paikselt asulates (Sokolova 1994: 382). KEEL
kultuurist, mis ilmselgelt rõhutab Eesti kuulumist Lääne kultuurimaailma. Seega nõukogude perioodil toimus ka mitmeid huvitavaid muutusi eesti kultuuris ja seda perioodi ei tohi mustvalgelt vaadelda.. SETOD Setud ehk omakeeli setod on Pihkva ja Peipsi järve rannikul ning Pihkva järvest lõunas ning idas asunud idapoolse läänemeresoome hõimu järeltulijad, kes on säilitanud väikese osa oma algupärasest asualast ning märkimisväärse osa vaimsest ning ainelisest pärimuskultuurist, mis läänepoolsetel soome-ugri rahvastel on elavast traditsioonist kadunud. Setumaa ehk Setomaa eripärad, võrreldes Eesti teiste piirkondadega, sh läänepoolse Võrumaaga, ilmnevad arheoloogilises materjalis juba 1500 aastat tagasi. Setud erinevad oma läänenaabritest (võrokestest) usulise kuuluvuse ja kultuuritavade, osaliselt ka keele poolest
12-13 saj vahetusel, muinasjaja lõpul ei ole veel läti rahvast, oli asemel erinevad läti hõimu liidud(tautas-rahvas). 4 baltihõimu: 1)latgalid-suurim, Talava suurmaakond-Trikata linnus ja maakonnavanem Talibald, vastu võetud ,õigeusk.Teatud ajahetkedel võis sõltuda pihvkast,seotud aga mitte otseselt,Henriku liivimaa kroonikas.,teine maakond Atzele, Alüksne, pihvka maksude all,. Lõuna osas Väina jõe lõunakaldal avariik Jersika(üle poole latgalide asualast),Koknese(pisike). Plotski vürstiga seos- läänistas Jersika vürstile(kuningas) maad, kes oli Visvaldis. Lätlased väidavad et olid seotud aga kindlasti ei saa rääkida lääniisanda ja valli suhtest. Latgal, kes oli võtnud õigeusu üle.Koknese valitseja(kuningas) Veceke- Polotski lääniisanda vasall, vene päritolu, seotud tartuga ka (vjatško.tartu kaitsmine ristisõdijate vastu).lätlased pole nõus, väidavad et oli latgal, kes võttis vastu õigeusu. Samas latgalid oli ka anastajad
annaabi.ee 
