Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676--668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668--656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632--608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624--608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604--588 e. m. a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532-- 516 e. m. a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist foli 488--476 e. m. a. 8 korda, teistel andmetel 488--480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164--152 e. m. a. 12 korral staadioni ja kilbijooksu). Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. sai. e. m. a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m. a. j. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral
Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676--668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668--656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632--608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624--608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604--588 e. m. a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532-- 516 e. m. a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist foli 488--476 e. m. a. 8 korda, teistel andmetel 488--480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164--152 e. m. a. 12 korral staadioni ja kilbijooksu). Naised mängudel . Reeglina ei lubatud kuni 2 saj ni pKr naisi mängudele võistlema . Olümpiamängudele ei lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena . Naistel oli Olümpias oma pidustus , mida korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks sellest ka nimi heraia
Neljandal päeval korraldati hipodroomil võiduajamine, peale selle olid kavas kilbijooks ja viievõistlus. Viimasel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis õlipuuokstest pärjaga. Olümpiavõitjaid ülistati nagu rahvuskangelasi, kodukohas anti neile suuri eesõigusi. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koribos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast, Chionis Spartast, Hipposthenes Spartast, tema poeg Hetoimokles, Milon Krotonist, Astylos Krotonist ja Leonidas Rhodoselt. Antiikolümpiamängude hiigelaegolo 6. ka 5. sajand e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada).
m.a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676- 668 e.m.a.3 korda järgemööda viievõitluse), Chionid Spartast ( tuli 668- 656 e.m.a.7 korda staadionijooksus võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632- 608 e.m.a. 5 korral maadluses), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604- 588 e.m.a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist ( tuli a. 540 ja 532- 516 e.m.a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist (oli 488-476 e.m.a. 8 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt ( võitis 164- 152 e.m.a. 12 korral staadioni- ja kilbijooksu). Antiikolümpiamängude hiigelaeg oli 6. ja 5. saj. e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganalikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m.a.j. antiikolümpiamänge oli peetud 293. korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (406. a. rüüstati templid, 426
Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676-668 eKr 3 korda järjest viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668-656 eKr 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast ( võitis eri andmetel kas 5 või 6 korda järjest 632- 608 eKr maadluses), tema poeg Hetoimokles (saavutas peale isa veel 5 korda järjest võidud maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532 516 eKr 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist (oli 488-476 eKr 8 korda, teistel andmetel 7 korda, parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164-152 eKr 12 korral staadioni- ja kilbijooksu). (vt Lisa 2.) Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. Saj eKr. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus.(Olümpiamängud 1980: 8) 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid
annaabi.ee 
