Veidi aja pärast tuleb ema vannitoast välja ja Juku uurib teda huviga ning küsib siis asjalikult: "Noh, ei tulnud välja, jah?" Näitusel on maal nimega "Lenin Poolas". Pildil on onn, millest paistavad kaks paari paljaid jalgu. Giid seletab: "See on onn Razvilis, jalad kuuluvad Krupskajale ja Dzerzinskile." "Aga kus siis lenin on?" "Lenin on Poolas." Seeru seisab rivi ees ja küsib: "Kes tahavad täna kartulipõllule tööle sõita, astugu samm ette!" Ette astuvad viis sõdurit. "Väga hea, teised lähevad siis jala..."
pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega. Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia uste kohale kirjutada sõnad: „Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetrit.” Platon oli filosoofi ja matemaatika kõrvalt veel poeet. Tema loomingus peitub sügava filosoofilise sisu kõrval ka kirjanduslik väärtus. Platon hõlmas idealismiga loodust, hinge, inimest, keelt, kunsti, ühiskonda ja kasvatust. Ta kujundas Sokratese väitest välja oma ”idee” arusaama. „Ideed” pole Platoni jaoks mingid mõttelised mõisted, vaid nad on reaalsed ja sõltumatud ehk nad ei teki ega kao,
· Mees oli oma naise isand ja käskija. Tema otsustas ka seda, kellega tema lapsed suureks saades abielluvad · 1. Kui keegi kahtlustab kedagi tapmises, aga pole võimeline seda tõestama, peab ta süüdistaja surema · 22. Kui keegi röövimiselt tabatakse, peab ta surema · 195. Kui poeg lööb oma isa, raiutakse tal käed randmest · 133. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas on, mida süüa, siis tema naine[...ärgu astugu teise] majja. Kui see naine ei ole hoidnud vara ja astub teise majja, see naine tõestatagu süüdi ja visatagu vette. Tsikuraat · Tsikuraat on massiivne, astamgutena ülespoole ahenev torn · E. astmiktempel · Tipus asus väike tempel, kus preestrid said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud
idealismi käsitluses: eelduste ümberlükkamise meetodiga tõestas ta, et meelte abil tunnetatavad asjad on vastuolulised ning muutlikud. Sellele vastandina tõelisel olemisel ei saa aga olla vasturääkivaid omadusi. "Platonfilosoof on lahutamatu Platonmatemaatikust" (Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971). Platon pidas matemaatilisi objekte muutumatuteks nagu ideidki ja Akadeemia uste kohale lasi ta kirjutada sõnad: "Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetriat"). IDEEDE - ÕPETUS Enne Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid, kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema
ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt. Seadused kiilkirjatahvlitel · Ka seal ei ole õigussuhet abstreheeritud, vaid on antud juhtum ja tagajärg, sarnaselt ennustustele. · Kui ..., siis... Väljavõtted Hammurapi seadusest · 133. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas on, mida süüa, siis tema naine [... ärgu astugu teise] majja. Kui see naine ei ole hoidnud vara ja astub teise majja, toosama naine tõestatagu süüdi ja visatagu vette. · 134. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas ei ole, mida süüa, ja tema naine astub teise majja, sel naisel ei ole süüd. · 135. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas ei ole mida süüa, ja enne tema naasmist tema naine on sisenenud teise majja ja sünnitanud lapsi ja hiljem tema
Väljavõtted lendlehest “Vabadusvõitlus” 15.12.1943 Jälle on Eestis välja kuulutatud sundmobilisatsioon, jälle tahetakse meie elujõulisi mehi küüditada kuhugi kaugele võitlema ja surema – surema armetut surma võõra asja eest, millest pole kasu ei meile ega meie maale ja mis käib meie õigustundele ja südametunnistusele vastu. Mida teha selle puhul? /---/ Eesti mehed! Jääge koju või varjake endid sugulaste ja sõprade juures! /---/ Kel võimalik, mingu üle lahe ja astugu sõbraliku Soome väkke. Kuulujutud, et Soome ei võta sõjaväkkeastujaid vastu, on väljamõeldis, millega püütakse pidurdada Soome minekut. Nagu seni tuhandeid eesti vabatahtlikke, nii võtab Soome armee igat ületulijat alati kõige sõbralikumalt vastu ja sealt on igal meie mehel kriitilisel silmapilgul võimalik abistada oma kodumaad. Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu, 2004. Lk. 940–942. Allikas D
Enne kui on võetud sõjasaak! Enne kui on kätte makstud Helena ja Kreeka au eest! Kuid," lõpetab ta ähvardavalt, ,,kui mõni hull tahabki lahkuda, siis mingu ta pealegi laevale. Teadku ta aga, et sel viisil ei põgene ta surma eest, vaid kärvab otsekohe!" Siis astub kogunenute ette taas Agamemnon. ,,Niisiis, sõbrad, valmistume otsustavaks võitluseks Kreeka nimel! Jah, võit kuulub meile! Sööge nüüd, siis aga võtku igaüks oma mõõk ja oda ning astugu rivvi koos oma kaaslaste ja juhiga. Me läheme rünnakule ega lõpeta võitlust enne, kui jõuame Troojasse!" Vastuseks nendele sõnadele kostab heakskiidumöire, ja mõni tund hiljem liiguvad kreeklased lahingukorras linna poole. Kes vähegi suutis, tegi ohvrianni jumalatele, paludes, et ta pääseks surmast; kõik on aga otsustanud võidelda, et viia lõpule see juba liiga pikaks veninud sõda. Läbi Trooja ees laiuva suure rohelise tasandiku, millest
Ta seletab, et osa liivlasi on Meinhard ristiusku pööranud, kuid inimsoo vaenlane oli kade nende pöördumise pärast ia kutsus nende vastu esile ümberkaudu asuvate paganate tagakiusamise (persecutionem paganorum circum adiacentium) kes püüavad vastristituid ja ristiusu nime sellelt maalt hävitada. Ristisõdijaid ongi tarvis, et vastristitud usust jälle ei taganeks ega jääks kaitseta paganate pealekippumiste vastu (a paganorum incursibus). Ristisõdijad astugu Jumala nimel võimsasti võitlusse, kuni Liivi kiriku ümber asuvad paganad (pagani, circa Livoniensem Eccle-siam constituti) ristiusulistega rahulepingud teevad ja tehtud rahulepinguid ka peavad. Siin on selge, et nende ,,ümberkaudu asuvate paganate" all tuleb esimesel joonel mõista paganausulisi liivlasi (suurem osa nendest oli sel ajal alles paganausku), kes vastristitud suguvendi vihkasid, kimbutasid ja taga kiusasid, isegi surma saatsid, nagu Läti Hindreku kroonikast näeme (näit
annaabi.ee 
