Tapa mõis Fred-ingvar kirsipuu EP13 Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam
5 Sangaste loss Sangaste loss on mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. (3) Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides. Mõisahoonet ümbritseb suur liigirohke metsapark. (4) Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste ning erikõrguste tornidega, eenduvad enamasti astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja "inglise stiilis" söögituba. (5) Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis
hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse-ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult
1885-1888 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus esinduslik historitsistlik (ajalooliste arhitektuuristiilide nagu romaani, gootika, renessanssi, barokki, klassitsismi detailide läbisegi kasutamine või siis mingi konkreetset ajaloolist stiili jäljendamine) peahoone. Uus peahoone oli tugevasti eenduva kõrge keskrisaliidiga. Keskrisaliit tipneb gootikale omase rinnatise ning tornikestega astmikfrontooniga. Risaliidid, nagu ka kogu ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessaanslikud aknad. Risaliidi keskosas paikneb väheldane sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmetavad laias ehiskarniisid. Hammaskarniisid kaunistavad ka korstnaid. Sisekujundusest on taastatud parkettpõrand, seinte ja lagede kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A. Särg, 2006, lk. 22-24). Hoonel on
Friedrich Georg Magnus Bergi (s.18451938) ideede põhjal, mis olid inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest.Algselt oli lossis 99 tuba , sest alates 100st toast võis olla vaid tsaaril. Praegu on lossis 149 tuba. Kujundus lähtub neogootikast. Hoone on põhiliselt kahe, osaliselt kolme ning neljakorruseline, punasest puhasvuuk tellistest, sokkel graniidist. Fassaade liigendavad arvukad ette ja tagasiasted, dekoratiivdetailid, erineva kuju ja kõrgusega nurgatornid astmikfrontooniga risaliidid ja erikujulised aknad (neist paljud teravkaarsed või pilukujulised), sakmikrinnatised ning masikuliikarniisid, astmelised tugipiilarid jms. Oküljele avanevat peasissekäiku markeerib kõrge 4nurkse ristlõikega torn, mille I korrusel kaaristu ja ülaäärel sakmikrinnatis. Eriti liigendatud on Stiib, mille keskmeks polügonaalne telkkatusega saaliplokk. Pargi suunas avaneva Wkülje keskel on suhteliselt lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees rõdu
ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Usutavasti pärineb sealt ka idee ehitada mõisa fassaade liigendavad arvukad ette- ja tagasiasted, astmikfrontooniga risaliidid, astmelised tugipiilarid ja kõik muud sarnased elemendid, mis šoti või inglise kindlusi meenutaks. Seetõttu kutsutakse sangaste lossi stiili ka täpsemalt inglise neogootikaks. Arhitekt Otto Pius Hippius (kes muuseas oli paar aastat tagasi kavandanud Tallinna Kaarli kiriku) võttis eeskujuks Inglismaal asuva Windsori lossi, mille ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks.
annaabi.ee 
