saadud tulude üldsumma. Seega investeering, mis vähendab rahvatulu, on rahvamajanduslik kulu. Meelis Teder 2012 9 KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Reageerimine tegevusmahule Muutuvkulud ja püsikulud Muutuvkulude suurus sõltub toodangu hulgast, tootmise mahust. Kui toodangu hulk ei mõjuta kulusid, on tegemist püsikuludega e. fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). · Kogukulud on muutuvkulud pluss püsikulud 10 Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline
astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud. Täiskulu: muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk
tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta väheneb ning tegevusmahu vähenemisel püsikulu ühiku kohta suureneb. Telefoni kuutasu (tõenäoliselt) ei muutu, kui teha rohkem kohalikke kõnesid. Iga tehtud kõnega aga keskmine kulu kõne kohta alaneb. Muutuv- ja püsikulud esinevad praktikas sageli astakkuludena. Astakkulud on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu arvestuspraktikas käsitletakse neid sageli tavaliste muutuvkuludena (aproksimeeritakse ehk tasandatakse sirgega). Astakkulud võivad esineda ka astmelis-püsikuludena. Need kulud on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad järsult, jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-püsikulu on tavaliselt näiteks mittepõhitööliste palgakulu.
suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulud kanduvad mitmele tootele või tegevusele, näiteks juhtimiskulud ettevõtte tegevusele tervikuna. 4. Muutuvkulud ja püsikulud Muutuvkulude suurus sõltub toodangu hulgast, tootmise mahust. Kui toodangu hulk ei mõjuta kulusid, on tegemist püsikuludega e. fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). Kõigi muutuvkulude ja püsikulude liitmisel saame kogukulu. 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad.
tegevusmahu muutumisele; 4) osaliselt püsivateks või osaliselt muutuvateks kuludeks, selliste kulude muutused ei ole võrdelised koos mahu varieerumisega (telefonikulu ühendab nii püsiv- kui ka muutuvkulusid); 5) astmelisteks kuludeks e. astakkuludeks, millede muutust tootmismahu kasvades iseloomustab astmeline käitumine (tootmise muutumisel ühevahetuselisest kahevahetuseliseks osutuvad põhitöötajate palgakulud astmelis-muutuvkuludeks ja abitöötajate palgad astmelis-püsivkuludeks). 28. Kulude liigitamine arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt (kulukandjale e. kuluobjektile kirjendamise viis aluseks). Otsekulud- mis saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale ( tootele, kliendile) Nt. toorme või põhimaterjali maksumus, põhitööliste palk. Kaudkulu- kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. On seotud mitme tooteliigiga Nt. ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud