·oma planeeringult, konstruktiivselt lahenduselt võivad ka terastrepid olla otsetrepid, trepid pöördega või keerdtrepid; ·otsetrepi laiusega üle 1,0 m valmistatakse kahel metallkandjal; ·otsetrepid laiusega alla 1,0 m koosnevad moodulitest ühel keskkandjal; ·moodulitest koosnevad ka keerdtrepid; Puittrepid Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2-korruselistele hoonetele. Trepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 40...50 mm paksusest materjalist Trepi põsklauad peavad olema valmistatud võhemalt 180...220 mm laiad ja 70...80 mm paksud. ·Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp. · Varvaslaua paksus on reeglina 25 mm. · Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu. Ühendused tehakse tappidega, naeltega, poltidega. · Trepi-, mademe- ja kaldteetarandid tehakse kogu trepi pikkuses olenevalt olukorrast kas ühel või
korvamine. Roheline võrgustik koosneb: Tuumaladest, mis sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad. Koridoridest, mis ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel: Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori; Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali (metsamaa väljaspool tugialasid, kasutusest väljajäetud rohumaad jne), kus on vähe tõenäoline konkureerivate süsteemide surve. 10. Maastikuplaneerimise (üld- ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Üldplaneering
korvamine. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel: Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori; Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali (metsamaa väljaspool tugialasid, kasutusest väljajäetud rohumaad jne), kus on vähe tõenäoline konkureerivate süsteemide surve. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on: väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse;
Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud on tavaliselt 40- 50mm paks. Trepi põsklaud on vähemalt 180-220mm lai ja 70-80mm paks. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu ning ühendused tehakse tappidega, naeltega, poltidega. 89. Kaasaegsete raudbetoontreppide ehitus? 1. Kogu trepp monteeritakse kokku kahesugustest elementidest;marsi- ja podestipaneelidest. 2. Kogu trepp monteeritakse ainult üht tüüpi suurelementidest. Suhteliselt odav, kuid elementide valmistamine tülikas. 90
monteeritavatest moodulitest (foto 4). Ava laes võib olla ümar või nurgeline (fotod 4 ja kõrval paremal). Trepp kinnitatakse vahelae podesti külge. · Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele. Puittrepp (joonis 6.7) koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Põsklauad peavad olema vähemalt 18...22 cm laiad ja 7...8 57 cm paksud. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 4...5 cm paksused. Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel juhul, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp. Varvaslaua paksus on reeglina 25 mm. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu. Elemendid ühendatakse omavahel tappidega ja kinnitatakse kas naelte või poltidega. Joonis 6.7. Puittrepp: a astmelaua ja varvaslaua ühendamine põsklauaga; b trepi loge 36. Põrandatele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon.
annaabi.ee 
