koguaeg. Jooksin koguaeg arstide vahelt ja pidin igasugustesse masinatesse puhuma, et näha, kui suur mu kopsumaht. Hiljem arenes mu astma edasi ja ma ei tohtinud koolis kehalise kasvatuse tunnis suure koormusega asju kaasa teha, nt joosta. Olen ka niiöelda lämbumishooge üle elanud, mis pole sugugi meeldiv tunne ja pidin kasutama inhalaatorit selleks, et see tunne üle läheks. Õnneks nüüd on mul vaid astma alastaadium ja pole vaja enam inhalaatorit kasutada ja mul pole astmahooge. Kuid see ei tähenda, et olen astmast täielikult vabanenud, kui suitsetama hakkaksin võib see veel tagasi tulla. Aga kuna astmast saavad lahti vaid vähesed inimesed, olen mina üks õnnelikest.
kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. · Kuna adenosiin tekitab väsimustunnet, alandab mõõdukalt vererõhku ja laiendab peaaju veresooni, võib kofeiini võõrutusperioodil esineda uimasust, peavalu ja iiveldust. · Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D-vitamiini ja teisi mineraalaineid. · Uurimused näitavad, et astmaatikutel, kes jõid päevas 2-3 tassi kohvi, esines 25% vähem astmahooge kui neil, kes kohvi ei tarvitanud. · kofeiin tekitab janu, närvilisust, unetust, nälga, hägust nägemist, külma higi, kahvatust, kõhulahtisust · hiljutine uurimus näitab, et kofeiin vähendab allasurutud juuksekasvu, mis on tekitatud testosterooni poolt. Selle pärast kasutavad paljud juuksehooldusbrändid kofeiini oma sampoonides. · röstitud teravilju kasutati koreas tee ning kohvi asemel.
kasutada toiduainete tootmise algetapist kuni realiseerimiseni. 3. Osoneerimine on odav. USA Keskkonnakaitseamet on kehtestanud osooni pikaajalise ekspositsiooni taseme 0,1 (0.08) ppm 8 t tööpäeva jooksul ja lühiajalise ekspositsiooni taseme 0,2 ppm 15' jooksul, mil ei teki tervistkahjustavat mõju. Normist kõrgemad osooni sisaldused tööruumide õhus süvendavad hingamisteede haigusi, kutsudes esile astmahooge. Seepärast ei soovitata töötada osooniga astmaatikutel ja kroonilise kopsuhaigusega inimestel. Ühisköökide, nõudepesuruumide või abiruumide kanalisatsioonitrapist, rasvakogujatest tulenevad gaasid võivad sisaldada vääveldioksiidi ja vesiniksulfiidi, mis võivad töötajail põhjustada mürgituse ilminguid pearinglust, üldist nõrkus ja iiveldust. 4
1 gramm madratstitolmu võib sisaldada 15 000 lesta. Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutada tugevaks allergiiniks, põhjustades allergiahaigusi: - allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist. Alleriganähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad alleriganähud öösel või varahommikul. Õietolmud Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul.
läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks lühiajaline ja pikaajaline mõju (4). Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Astmahaigetel kutsub passivne suitsetamine esile astmahooge. Need mõjud on lühiajalised ning üldjuhul kaovad, kui enam ei viibita suitsuses keskkonnas. Kui aga viibitakse sellises olukorras korduvalt, siis põhjustab see juba pikaajalist mõju tervisele. Kõige kaitsetumad passiivse suitsetamise suhtes on lapsed, sest nende organism alles areneb (4). Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel: Suureneb märkimisväärselt kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk. Suureneb risk haigestuda südamehaigustesse. Raseduse korral
puutunud põllumajandustöötajate hulgas oli märgatavalt suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv2. Glüfosinaatamooniumiga seotud riskid on veelgi spetsiifilisemad, kuna keemiline reaktsioon, mis kutsub esile tolerantsuse herbatsiidide suhtes, võib soojavereliste loomade soolestikus ümber pöörduda. Väliste tunnuste poolest on tuvastatud silmade kipitamist, pisaratevoolu, nägemise ähmastumist, nahalööbeid ja sügelemist, astmahooge, hingamisraskusi, pearinglusi, nohu ja uimasust. 3 Mutageensel tasandil leiti laborikatsetes kahjustusi inimese vererakkudes ja sidekoes. Samuti on täheldatud mitmesugust toimet hormoonsüsteemile, põhjustades loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 1 Batalion, N. (2009) 50 harmful effects of genetically modified foods. [http://www.raw- wisdom.com/50harmful.] (vaadatud: 23.03.2011) 2 Metspalu, L
Hoogude vaheajal tunnevad patsiendid end hästi. II. KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus. III. RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel. Astmahooge vallandavad tegurid: Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega. Kehaline pingutus Külm õhk Respiratoorsed viirusinfektsioonid Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt. Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad
annaabi.ee 
