Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB
1. Murdmasuusatamise kasutatavad sõiduviisid: · Klassikaline sõidustiil a) Vahelduvtõuge b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002
tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina ees vastassuunda ja tuuakse teine suusk juurde *hüppepööre õhku hüpates suunatakse suusad vastavasse kohta Pöörded liikumisel - *astepööre keharaskus ühele suusale, tõsta ja paiguta teise suusa nina soovitud suunas ning suuna keharaskus sellele suusale *uisusammpööre keharaskus ühele suusale, lasku kehast veidi allapoole, tõsta suusanina vajalikku suunda ning suuna raskus sellele suusale Keppidega võib tõugata kahte moodi *paaristõuked *vahelduvtõuked 1866 esimesed suusavõistlused Norras
· Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend: · Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha. · Saab sõita heades suusajälgedes ja kiirus on sel puhul suur. Pidurdamine Sahkpidurdus: · Kanna oma keharaskus ühele ja siis teisele suusale ning kõige lõpus püüa seista nii, et raskus on mõlemal suusal. · Kui tunned, et raskus pn mõlemal suusal, siis lase põlvedest allapoole, hoia seejuures kere püsti, ära kalluta end ette. Pöörded Astepööre: · Lase keharaskus ühele suusale. · Tõsta teise suusa nina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja kanna keharaskus kohe sellele suusale. · Tõsta suusk teise juurde ja lasku uues suunas. Uisusammpööre: · Lase keharaskus ühele suusale ja lasku isegi põlvest pisut allapoole. · Siruta end põlvest, tõsta kiiresti teise suusa nina vajalikku suunda ja kanna raskus sellele. · Tõsta suusk teise kõrvale. Kepitõuked Paaristõuge:
5.Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga. Pöörded Pöörded paigal: 1. Astepööre ümber suusakandade ja/või suusaninade. 2. Tõstepöörded kõrvale, tagant üle suusa ja eest üle suusa. Tõstepöördeid kasutatakse, kui on vaja sooritada 180° pööret paigal. Pöörded liikumisel: uisusamm- ehk astepööre, sahkpööre, poolsahkpööre, käärpööre. 1. Uisusammpöördel ehk astepöördel viiakse keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk tõstetakse vajalikus suunas ja samaaegselt kantakse keharaskus välimise jala tõukega pöördesisesele suusale
3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde 3) Sahkpööre – nii pöördesse minek kui ka kogu pööre sahkasendis; keharaskus
annaabi.ee 
