varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151 Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras. Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju. Neljas ajuvatsake asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk,
Kõnekeskus paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles.Nägemis- maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt,haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad, neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, mõtete ja tahte kujundamine. Selle piirkonna vigastusel inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime; ka lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised. Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad on peamiselt mälu teenistuses. Koostanud M. Kolga 16
Kõnekeskus - paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). ● Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles. ● Nägemis-maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt, haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad ● neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. ● Siin toimub: - informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, - mõtete ja tahte kujundamine. ● Selle piirkonna vigastusel - inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, - kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime - lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised. ● Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad - peamiselt mälu teenistuses
Karl Kleist (1876-1960): Lokalisatsionistlik funktsioonide paiknemise kaart (1934). 4 Karl Lashley (1890-1954): Antilokalisatsionist. Rottide käitumine labürindis seoses erinevate ajukahjustustega. Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond saab kahjustatu funktsiooni üle võtta (vaid assotsiatsioonipiirkonnad). Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal. Inimkatsed – Wada test (süst unearterisse, toime pole päris lateraliseeritud). Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine)
Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne komponent; hipokampus, mandelkeha ehk amügdala jt. Ajukoore funktsionaalsed väljad - motoorsed väljad – nt keha ülemiste ja alumiste osade liigutuste väljad (eferentsed impulsid keha vastaspoolele) - sensoorsed väljad – valu-, temperatuuri-, kompimise-, lihase- ja liigesetundlikkuse piirkonnad Inimene on projitseeritud ajukoorel “jalad ülespidi” - assotsiatsioonipiirkonnad – laubasagar (nt info talletamine, tahte kujundamine), kukla-ja oimusagar (mälu), kiirusagar (retseptoritelt saabuva info edastamine laubasagarale) Närvisüsteemi funktsionaalsed blokid Ajukoore toonuse tagamise ehk energeetiline blokk – Selle bloki põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüptaalamus ja limbiline süsteem. Asub ajukoore alustes piirkondades. Tarvilik info vastuvõtu, toimingute porgrammide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks.
annaabi.ee 
