- madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1. Assotsiatsioonilised- nt ametiühingud, esindavad kellegi huve, erinevad ühingud ja ühendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarühmad 3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3
sotsliikumised(naisõiguslased, punkarid, rohelised, ACTA) Tegutsemis- ja kohandumisjärk. Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad. Huvirühm- rühm, ühiste huvidega, kes esitab nõudmisi, pikaajalisem kui surverühm, eesmärk huvid. Hoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele, ei sõltu valitsusest või erakonnast ( memme rahvatants, üliõpilasliidud) *Anomaalseid- juhuslikud *Institutsionaalses-püsivad ja mainekad (kirikust ülikoolini) *Assotsiatsioonilised- ühendused rahvatantsurühmad, käsitööringid *Mitteassotsiatsioonilised- teatavate erihuvidega mitte organiseerunud elanikkonnarühmad (patsiendiesindusrühmad) Surverühm- keskendunud, poliitika mõjutamisele, konkreetse eesmärgiga. Ei taha võimule tõusta! Ärilis institutsionaalsed- eesmärk omakasu. Erineb huvirühmast ajalise ja struktuursuse poolest. Kategooriakaitse- laiade huvirühmade huvikaitseühendus (patsiendiühendus) Edendamisrühmad- kogu üldsuse kasudes tegutsev
kujundamisel. Samas ei soovi need rühmad ise võimule tõusta. (Richardson 1993: 1) n Surverühm on ühendus, mis muude tegevuste hulgas püüab mõjutada avaliku poliitika (täidesaatva võimu, seadusandliku võimu, kohtuvõimu, kohalike omavalitsuste ning Euroopa Liidu poolt langetatavad otsused) kujundamist ja rakendamist (Grant 1995:9) Huvirühmade liigid 1 G. Almondi huvirühmade liigitus: ® assotsiatsioonilised: ühendused. Hästi organiseeritud, tugevus peitub liikmeskonnas(Arstideliit jt) ® mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad. Palju inimesi, aga halvasti orgasniseeritud. ® institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini. Pikkaajlised ja stabiilsed. ® anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani
Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b. revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c. huvirühmadeks, surverühmadeks, kodanikeühendusteks d. kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e. uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad: a. protsessimine, b. massirünnak, c. bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): a. assotsiatsioonilised, b. ärilis-institutsioonilised, c. revolutsioonilised, d. kategooriakaitse, e. edendamisgrupid. 14. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: a. täielik mittesõltuvus, b. vahelduv toetus, c. eelissuhted, d. huvirühm loob erakonna, e. erakonna domineerimine 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? a. Eesmärgilised stiimulid b. ainelised stiimulid c. solidaarsusstiimulid d. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 16
10 · Massile suletud · Ei osale valimistel oma kanditaatidega, toetab mõne erakonna kanditaate · Kaitseb vähemuse huve · Püüab võita võimukandjate toetust Seega huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakondadeväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühistele huvidele tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Huvigrupi tüübid on: · Assotsiatsioonilised · Mitteassotsiatsioonilised · Institutsioonilised · Anomaalsed Huvigrupi mõju tegurid mõju on mitmest tegurist koosnev funktsioon: · Rahalised ressursid · Organisatsiooniline tugevus · Võime sõlmida liite · Legitiimsus · Juurdepääs otsustamise keskustele Massikommunikatsioon ja meedia Poliitilised protsessid on ka kommunikatiivsed protsessid. Tähendus: ühendust pidama, ühenduses olema, suhtlema, suhtlus
Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi. Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega. Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat. 29. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Huvirühmade liigid: G. Almondi huvirühmade liigitus: assotsiatsioonilised: ühendused mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague jt huvirühmade liigitus: Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised (vähemus-)rühmad jt. Organiseerumata
annaabi.ee 
