· Üksikside · Kaksikside · Kolmikside Polaarne. Erinevate elementide aatomid. Delta EN=-1,9. Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Ioonilise sidemega ained
18 "Osalaengute kaudu ei tõmbu siin midagi - vesinikside tekib ORBITAALIDE vahel !!!" Vesinikside on nõrk side, sest kattumine on orbitaalidel suhteliselt väike. Ioonilisest sidemest on vesinikside ligikaudu 10 - 20 korda nõrgem. Temperatuuri tõustes vesiniksidemed järk-järgult ja suhteliselt kergesti katkevad. Tänu vesiniksidemele esineb üleüldse vesi jt. assotsiaadid e. ühendid, kus on vesinikside: kogumid Näide: (H2O) n kusjuures a) vee puhul: n=2-3 b) HCl puhul: n4 18 Juha, "The Great One", Ehrlich, 1. XI. 2002, meenutades samal ajal, et just sellise vea olevat keegi vene rahvusest tudeng teinud...
Mõlema vesiniku sorbitaalid osaliselt vabad O aatomil kaks vaba elektronpaari Vesi esineb mitmest molekulidest koosnevate assotsiaatidena. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit (H) ja neg (O) osalaengute vahel. Jääl on vesiniksidemest põhjustatud tetraeedriline struktuur; sulamisel mood peam assotsiaadid (H2O)3 Molekulide arv assotsiaadis väheneb temperatuuri tõusuga. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol protsessides (mis praegu eranditult kulgevad vee osavõtul). Vesiniksidemetel oluline mõju: Molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile Ainete lahustumisele, kristalliseerumisele jne Molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm
Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellestoimub üleminek: c tõus tõeline lahus kolloidlahus geel (molekulaarne lahus) T°tõus Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. 35. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte
molekulid vahetuvad pidevalt lahuses olevatega. PAA molekulide orientatsioon pinnal *PAA lisamisel lahusele suureneb lahus-õhk piirpinnale adsorbeerunud molekulide hulk. *Kui pinna täitumine läheneb maksimaalsele, hakkab oluliselt kasvama PAA kontsentratsioon lahuses. *Et vähendada PAA molekulide hüdrofoobsete osade kontakti vee molekulidega, hakkavad lahuses alates teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus
vahetuvad pidevalt lahuses olevatega. PAA molekulide orientatsioon pinnal *PAA lisamisel lahusele suureneb lahus-õhk piirpinnale adsorbeerunud molekulide hulk. *Kui pinna täitumine läheneb maksimaalsele, hakkab oluliselt kasvama PAA kontsentratsioon lahuses. *Et vähendada PAA molekulide hüdrofoobsete osade kontakti vee molekulidega, hakkavad lahuses alates teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus
Selline süsteem on polüdispersne Kapillarkondensatsioon: poorsete absorbentide korral. Kui vedelik lisamine esile koagulatsiooni, aga teatud kontsentratsiooni temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub elektrolüütide lisamisel kolloidlahusele. Kõigepealt toimub Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest
koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 3 Poolkolloidid. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule. Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees
molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek: C tõus tõeline lahus kolloidlahus geel T0 tõus Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. 31. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata molekulide
Vedelas ja tahkes olekus valitseb vee molekulide vahel vesinikside, mistõttu vee molekulid moodustavad assotsiaate (H2O)n, milles n väärtus on 2 kuni 8. Vesinikside põhjustab vee kõrge keemispunkti (hapniku kui VI rühma elemendi vesinikühendil peaks keemispunkt teoreetiliselt olema -80*C, on aga +1000*C), sest vesiniksidemed takistavad molekulide üleminekut auruks. Veeaurus esinevad peamiselt molekulid H2O, toatemperatuuril on vees peamietks assotsiaadid (H2O)3, (H2O)2, (H2O)4 jt. 3. Keemilised omadused. Vesi on keemiliselt aktiivne ühend, reageerides paljude ainetega juba toatemperatuuril. a) Pingerea alguse metallid reageerivad veega aktiivselt: 2K+2H2O=2KOH+H2 Kõrgemal temperatuuril reageerivad veega ka keskmise aktiivsusega metallid: 3Fe+4H2O=Fe3O4+4H2 b) Reageerimisel mõnede metallioksiididega moodustavad hüdroksiidid: CaO+H2O=Ca(OH)2 c) Reageerimisel mittemetallioksiididega tekivad happed: SO3+H2O=H2SO4
kolloidstruktuurideks, mis omakorda võivad moodustada geeli. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek: Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule. Difiilse molekuli struktuur: Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees
annaabi.ee 
