tulud riigiettevõtetest- ja asutustest, riigivaradest ning ka riigile kuuluvatest aktsiatest jm, väärtpaberitest sise- ja välislaenud riigi poolt antud ja tagastatud laenuja saadud intressid eelarveaasta alguses olemasolevate vahendite jääk muud laekumised RE kululiigid- Assigneeringud Riigikogu, Vab.Presidendi, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja Maavalitsuste ning nende hallatavate riigiasutuste ja ministeeriumide valitsemis- alade finantseerimiseks Seadused sätestatud sihtotstarbelised assigneeringud Eraldised valla- ja linnaeelarvetesse ning muud seadustes sätestatud eraldised RE-st antavad toetused
Riigi eelarv seaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest vastavalt maksuseadustele ja koondamised, lõivud, trahvid ja muud tulud vastavalt konkreetsetele seadustele; tulu riigi ettevõtetest, asutustest ja riigi varadest sh riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest; sise- ja välislaenud; riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele assigneeringud- vahendite - presidendikantselei, riigikogukantselei, riigikontrolli, õiguskantsleri, riigikohtu, riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade finantseerimiseks. Assigneeringud laenude tagasimaksmiseks ja intresside tasumiseks. Assigneeringud vabariigi valitsuse reservifondi moodustamiseks. Muudeks kuludeks. Riigikogul pole õigust kustutada või vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulutusi, mis on reguleeritud muude seadustega. Riigieelarve koostamine 31.01- 31
Riigieelarve siseselt moodustatakse valitsuse reservfond fond, kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt. Need ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada
Riigieelarveseaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest, vastavalt maksuseadustele ja koormised, lõivud, trahvid jm tulud vastavalt konkreetsetele seadustele. Tulud riigiettevõtetest, asutustest, riigivaradest, riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest. Sise- ja välislaenud. Riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud. Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele 1. assigneeringud (vahendite eraldamine), presidendi kantselei, riigikogu kantselei, riigikontrolli, õiguskantslerikantselei, riigikohtu, riigikantselei ja ministeeriumite valitsemisalade finantseerimiseks. 2. Assigneeringud laenude tagasimaksmiseks ja intresside tasumiseks. 3. Assigneeringud vabariigi valitsuse reservfondi moodustamiseks 4. Muudeks seadustest tulenevateks kuludeks.
Juhatus koostab majandus aasta aruande, revisiooni komisjon vaatab selle läbi ja esitab oma arvamuse ning see järel esitakse mõlemad läbi vaatamiseks järelevalve nõukogule, kes omakorda koostab esitatud dokumentide alusel oma aruande. Juhatus esitab käik dokumendid üldkoosolekule kinnitamiseks. Rahandus ministeerium korraldab audiitor kogu tegevust üle järelevalvet audiitor kogu rahastamine toimub kahest allikast 1. audiitor kogu kohustuslik liikme naks ja 2. riigi eelarve assigneeringud. Audiitor kogu liikmetele kehtestatakse kohustuslik kahe osaline liikme maks. 1. vandeaudiitori liikme maks 2. tegevusloaga liikme liikmemaks. Kutse ühendus: 1.Audiitorite kutsetegevuse koordineerimine 2. auditeerimise eeskirjade välja töötamine ja metoodiliste materjalide ettevalmistamine. 3. audiitorite täiend õppe korraldamine 4. audiitor koguvara valitsemine. Audiitor kogu organiteks on üldkoosolek, juhatus, revisiooni komisjon, president ja järelevalve nõukogu.
annaabi.ee 
