aseptikat ja teen kätele uuesti antiseptikat. 19. Veenikanüüli sisestamine. Kus kasutad aseptikat ja kus kasutad antiseptikat? Antiseptikat kasutan enne ja peale protseduuri teostamist. Aseptikat kasutan pindade puhastamisel 20. Kuidas väldid patsiendi kopsupõletiku kui ta on intubeeritud? • Korrektne patsiendi sekreedi aspiratsioon hingamisteedest aitab ennetada sekreedi sattumist alumistesse hingamisteedesse. Aspireerida suust iga 2-4 tunni järel ööpäevas 21. Plekkide eemaldamise reegel Patsiendi ravi ja hooldusega seotud ruume puhastatakse regulaarselt, vähemalt üks kord päevas. Tähelepanu tuleb pöörata sageli katsutavate pindade puhastamisele(ukselingid, lülitid, kutsenupud). Eritised eemaldatakse pindadelt koheselt. 22. Kirjelda mõisteid – desinfektsioon ja sterilisatsioon Desinfektsioon – protsess, mis elututel esemetel hävitab patogeensete
mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...) Kliiniline ülevaatus: alati teostada! Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Nälgimine Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni? Paljud üldanesteetikumid kutsuvad esile oksendamist. Anesteseeritud väikeloom võib oksendada ning aspireerida oksemasse hingamisteedesse, tagajärjeks raskekujuline kopsupõletik (aspiratsiooni pneumoonia). Hobustel tekivad maos ja sooltes gaasid ja soolteperistaltika häired, tagajärjeks koolikud. Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähemalt 6 tundi enne operatsiooni (6 - 12) hobune 24 tundi enne operatsiooni veis 12 (võimalusel 24) tundi enne operatsiooni kassipojad/kutsikad kuni 4 kuu vanuseni ei pea nälgima: hüpoglükeemia
Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine, lihaskelme ja lihase kärbumine ehk nekroos, haavand ulatub luuni ja koed on kärbumas, haavaand ulatub liigesteni ja põhjustab ostiiti ja liigesepõletikku Lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur on norm kraadi 35,2-37,2 C Oled patsiendile paigaldanud nasogastraalsondi. Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt kuula stetoskoobiga kõhu vasakut ülemist veerandikku, millal kostab mulksatus. Pead üles panema tilkinfusiooni. Kuidas arvutad tilkumiskiirust? Mida tähendavad järgmised mõisted? Inkontinentsus – pidamatus, peetamatus Parenteraalne toitumine- toitu manustamine muul viisil, kui seedelundkonna kaudu
osutama õigeaegselt õendusabi hingamisprobleemidega lastele. Probleemi süvenedes tuleb informeerida teisi meeskonnaliikmeid ja tagada patsiendile õigeaegne abi. Intubatsioonitoru põhjustab patsiendile ebamugavust ja häirib verbaalset suhtlemist. Laps ei saa enam oma soove ja tahtmisi kõne kaudu esitada. Siinkohal oleks õe ülesanne teha patsiendile ja tema vanematele olukord võimalikult mugavaks ja arusaadavaks. Näiteks muuta patsiendi asendit vähemalt iga kolme tunni tagant, aspireerida ja niisutada hingamisteid vastavalt vajadusele ning selgitada intubatsioonitoru vajalikkust. Intubeeritud patsientide probleemiks on ka potensiaalne nosokomiaalse infektsiooni tekkimise võimalus seoses intubatsioonitoruga. Infektsioonikontrolli teenistuse andmete järgi püsib ventilaator-pneumooniate esinemissagedus endistes väärtustes või on minimaalse langustendentsiga. 2007. aastal oli intubeerimisega seoses olevate ventilaator-pneumooniate protsent 6,8; 2006
Protseduuri teostamiseks kõigepealt puhastatakse väike nahapiirkond seljal ning seejärel süstitakse lokaalanesteetikumi antud piirkonda. Patsient üldjuhul istub sirgelt protseduuri ajal. Kuid sõltuvalt kohast, kust on vaja vedelikku saada, võib patsient olla ka selili või külili. Punktsiooninõel peab läbima nahka ning rindkereseina lihaseid, et jõuda pleuraõõnde. Nõela asukoha kontrolliks tuleb süstlaga natuke aspireerida kui tuleb vedelik, siis nõel on pleuraõõnes. Kogutud vedelik saadetakse laborisse edasisteks uuringuteks. Enne ja pärast torakotsenteesi on vajalik rindkere röntgeni-pilt teha. Protseduuri järgne röntgen-pilt on vajalik selleks, et välistada tüsistuste teket 4. Võimalikud tüsistused on veritsus, kopsuturse, infektsioon, pneumotooraks ja respiratoorne distress. Tüsistuse esinemise sagedus on harvem, kui protseduuri teostatakse ultraheli kontrolli all
Sobivateks materjalideks on haavaeritis, punktaadid, koetükid normaalselt steriilsetest organitest, veri. Analüüse, mis on võetud normaalse anaeroobse mikroflooraga koloniseeritud piirkondadest (röga, ninalima, tupesekreet, roe), uuritakse kvantitatiivsete meetoditega. 32 Materjali võtmine Haavaeritis: haava pind puhastada steriilse füsioloogilise lahusega, eemaldada nekrotiseerunud kude ,aspireerida süstlasse. Kui nimetatud materjali pole võimalik saada, võtta proov tampooniga haavast võimalikult sügavalt. Abstsessid, punktaadid: punkteerida, aspireerida materjal süstlasse. Kui abstsessi punkteerimisel on mädaeritus vähene, süstida sinna steriilset füsioloogilist lahust ning aspireerida see tagasi süstlasse. Koetükid: panna steriilsete pintsettidega transportsöötmesse. Tampooniga võetud materjalist on anaeroobide isoleerimise tõenäosus väiksem materjali
Imikule ja väikelapsele kunstliku hingamise tegemiseks vajaliku väiksema jõu saab kahe sõrmega hingamiskotile vajutades. Kui surve on suurem, on hingamismaski kasutamisel õhu makku sattumise ja aspiratsioonioht. Intubeeritud imikute puhul on suur oht, et liiga tugeva hingamiskoti kompressiooni tagajärjel võib tekkida pneumotooraks. Intubatsioonitoru kaudu aspireerimist tuleb väikelastele teha eriti ettevaatlikult: tundliku limaskesta vigastamise vältimiseks tuleb aspireerida ainult toru seest, mitte sügavamalt. Alveolaarne ventilatsioon – kopsutippudesse hingamine Funktsionaalne residuaalkapatsiteet – pärast normaalset väljahingamist järelejäänud kopsumaht Hüpoksia – vähenenud hapnikuvarustus Bradükardia – südame löögisagedus alla 60/min Pneumotooraks – õhu kogunemine pleuraõõnde (pleura – kopsukelme) ning kopsude kokkulangemine Tüüpilised laste hingamishäirete kliinilised sümptomid Ninasõõrmed