39 360 101 0,404 40 360 103 0,305 41 360 105 0,237 42 360 107 0,150 43 360 109 0,062 44 360 111 0,027 Graafiku x-teljel on eluaadi maht, y-teljel aine kontsentratsioon väljendatuna optilise tiheduse väärtusena. Graafik jaotub kolmeks tõusuks ja languseks, nende tippudes on eluaadi kogumaht kuni vastava aine kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Esimene ,,küngas" kuulub dektraatsinisesele, teine müoglobiinile ja viimane DNP-aspartaadile. Eluaadi maht valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Dekstraansinine: Vxmin =Vv=29 ml (Mr = 2 · 106) Müoglobiin: Vvmin = Vv = 43 ml (Mr = 16,8 · 103) max DNP-aspartaat: Vx = Vv =97 ml Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on neist kolmest suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt.
Selle tulemusena muutub sensori aktiivsus. Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C-termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks tsütoplasmaatilisele regulaatorile. Regulaatori N-terminaalses vastuvõtvas (receiver) domäänis asub konserveerunud aspartaatjääk. Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning
De novo lämmastikaluste süntees on lubatav olukorras, kus palju energiat (ATP tase kõrge). CTP inhibeerib, sest on pürimidiin ja kui teda palju, siis järelikult pole pürimidiine vaja juurde sünteesida. ATP inhibeerib selles mõttes, et on puriin. Aspartaat transkarbamolüaas 53 Valgus on 6 katalüütilist ja 6 regulatoorset subühikut. Katalüütilises subühikus sisalduvad seostumiskohad aspartaadile ja karbamoüülfosfaadile, regulatoorsetesse subühikutesse seotuvad ATP, CTP (konkureerivad omavahel. Kooperatiivsuse kvantitatiivne analüüs Hilli graafik Graafikul kasutame suurusi küllastusaste on hapniku osarõhk, konts sisuliselt. P 50 on konstant ja vastab hapniku osarõule (kontsile), mille juures pool valku on kompleksis. Vabadusaste on (slaidil on valesti +)
terminaalne domään. Selle tulemusena muutub sensori aktiivsus. Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C- termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks tsütoplasmaatilisele regulaatorile. Regulaatori N-terminaalses vastuvõtvas (receiver) domäänis asub konserveerunud aspartaatjääk. Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori
Chalmersi arvates osutavad teadvuse närvikorrelaatide otsimise konkreetsetele võimalustele järgmised faktid: (1) 40 Hz-se sagedusega aktiivsus ajukoores ja talamuse lestmetevahelistes tuumades; (2) vastastikune (retsiprookne) signalisatsioon talamokortikaalsetes süsteemides ja seal avalduv 40 Hz- ne rütm, (3) laiaulatusliku retikulaar- talaamilise aktivatsioonisüsteemi olemasolu; (4) närvirakkude kogumid, mida seob N-metüül-D- aspartaadile (NMDA) reageerimine; (5) teatud neurokeemilise aktivatsiooni tasandid ja närvirakud oimusagara alumise osa koores; (6) närvirakud nägemispiirkonna ekstrastriaatkoores, mille ühendused projitseeruvad prefrontaalsesse ajukoorde ning info visuaalne töötlus kõhtmiste (alumiste) ühendusteede kimbu kaudu. Psühholoogiast on teada mitmeid teadvuse häiritusega seotud fakte ajukahjustuste korral. Näiteks