tekkimise. Aspartaat on aminohape. Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, siis tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas. See on ajule väga ohtlik. Loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole välja arenenud lapsepõlves, ei kaitse täiesti aju erinevaid piirkondi; on kahjustatud paljude krooniliste ja ägedate haigusjuhtude poolt; lubab suurel kogusel aspartaadil ja glütamaadil ajju tungida isegi terve aju korral. 75% vastava piirkonna ajurakkudest on hävitatud enne kui mingid välised sümptomid ilmnevad. Selle tagajärjel võivad ilmneda sellised haigused, nagu multiskleroos, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, hüpoklükeemia, AIDSi dementsus, ajukahjustused ja neuroendokriinsed hälbed. Isegi taoline organisatsioon, nagu USA Eksperimentaalse Bioloogia Ühingud (FASEB) hoiatab, L-glutamaadi kasutamise eest rasedate naiste, imikute ja laste puhul
3 0.2 0.1 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 -0.1 V (ml) A B C C. Kõige esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, kõige suurema molekulmassi tõttu. järgmisena väljus müglobiin millel on väiksem molekulmass kui dekstraansinisel, kuid suurem kui D-aspartaadil. Viimasena väljuski kõige väiksema molekulmassiga D-aspartaat. Vxmin=Vv=> 27,45 ml Vx=> 41,45 ml Vxmax= 67,45 ml D. Arvutuslik Vxmax=> 64,38 cm3 ja viimasena väljunud komponendi Vxmax=> 67,45 ml, mis pole väga trastiliselt erinev. E. Rf = (Vx – Vx min) / (Vx max – Vx min) Rf = (41,45-27,45)/(67,45-27,45)= 0,35
Täidise kõrgus 22,2 ja sisediameeter 1,8 Arvutatud täidise kogumaht 56,46 Arvutatud maksimaalne elueerimismaht 50,89 Arvutuslik fraktsioonide üldarv 25 B. C. Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist väljumisel tõuseb, saavutab haripunkti ja langeb, kuni lõpuks on kogu aine kolonnist väljunud. Ained jagunesid geelis vastavalt molaarmassile. Dekstraansinine, mille molaarmass on tunduvalt suurem, kui müoglobiinil ja DNP-Aspartaadil, väljus kolonnist esimesena. Kolmandana elueerus DNA-Aspartaat, mille molekulid on piisavalt väikesed, et täielikult geeli pooridesse siseneda ning on seetõttu maksimaalse elueerimismahuga. D. E.Rf= Vx-Vxmin/Vxmax-Vxmin=
KROMATOGRAMM Miks komponendid väljusid just niisuguses järjekorras? Kõige enne väljub kõige suurema molekulmassiga aine, kõige hiljem aga kõige väiksema molekulmassiga aine. Ained väljusid sellised järjekorras: sinine (dekstraansinine), pruun (müoglobiin), kollane (DNP- aspartaat). Sellest saab järeldada, et kõige suurem molekulmass on dekstraansinisel, kõige väiksem DNP-aspartaadil ning müoglobiini molekulmass jääb nende ainete vahele. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx min = Vv = 17,5 ml Eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 23,5 ml Eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx max = 46,5 ml Võrdlen viimasena väljunud komponendi elueerimismahtu arvutusliku Vx max väärtusega. Kui töö on
· Liikuvustegur Rf valk müoglobiini jaoks: Järeldused · Esimesena väljus kolonnist dekstraalsinine. Selle aine osakesed on liiga suured et mahtuda selle geeli pooridesse. Dekstraalsinine on proovi kõige suurema molekulmassiga aine, seetõttu väljus dekstraalsinine kolonnist kõige kiiremini. · Teisena väljus kolonnist müoglobiin, mis osaliselt difundeerus geeli pooridesse. Müoglobiini molekulmass on väiksem kui dekstraalsinisel, kuid suurem kui DNP- aspartaadil. · Viimasena väljus DNP-aspartaat ning selle aine osakesed geeli pooridesse ei mahtunud. Selle aine molekulid on kõige väiksemad ja ka kõige väiksema molekulmassiga, mistõttu väljus see aine kolonnist viimasena. · Eelpool arvutatud Vx,max väärtust erineb katselise Vxmax väärtusest: 98 85 = 13 ml. Arvutuslikult oleks pidanud eluaati koguma 13 ml rohkem. Erinevus võib põhineda valedel kolonni mõõtmistulemustel
annaabi.ee 
