Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3% halvasti koorest puhastatud juuri, pke 0,5% mineraalseid ja orgaanilisi lisandeid. Põletamisel ei tohi droogist jääda rohkem kui 8% tuhka. Droog sisaldab kuni 35% lima, kuni 37% tärklist, suhkrut(10%) ja pektiinainet(11-16%). Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured sisaldavad veel 2% asparagiini;1,7% rasvõli ja ligi 5% mineraalsoolasid, peamiselt fosfaate. Altee juuri kasutatakse rõga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliiide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Altee juuri kasutatakse leotisena - infusum radicis Althaeae, keedisena - decoctum Althaeae, teena ja siirupina - sirpuus Althaeae. Kasutatud kirjandus: "Eesti NSV ravimtaimed" Erkki Madi 10ü
Varsi tarbitakse enen puitumist. Kasvukohale istutatakse vahedega 60cm x 25-30cm. Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini. Eriti oluline on lehtedes leiduv K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele. Kasvutabel kuude lõikes jaan veebr märts apr Mai juuni juuli aug sept okt nov dets Külv Külv Väeta- Väeta- Koristus
siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade ümbermoodustumine, st tekivad valed sillad, kuid need korrigeeritakse hiljem. ER valendikus töötavad chaperon- valgud, mille ülesandeks on valkude õige kokkupakkimine. Kui
tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape). Disulfiidsildade moodustumine toimub ER-is. Moodustuvad järjestikuste tsüsteiinide vahele, mõnikord ka mittejärjestikuliste vahele, kuid siis toimub sildade ümbermoodustumine, st tekivad valed sillad, kuid need korrigeeritakse hiljem. ER valendikus töötavad chaperon-valgud, mille ülesandeks on valkude õige kokkupakkimine
a)atsetüleerimine(N-a-atsetüültransferaas), b)N-terminaalne metülatsioon, c)N-terminaalne müristoüleerimine(liidetakse lipiid, mille kaudu intereeritakse membraaniga), d)lipiidide lisamine, e)C-terminaalne amidatsioon, f)glükosüleerimine (praktiliselt kõik membraanseoselised ning sekreteeritavad valgud on glükosüleeritud, s.t. et nad sisaldavad aminohapete külge kovalentselt seotud oligosahhariidseid ahelaid. Eristatakse kahte tüüpi glükosüleerimist: N- seoseline (toimub Asparagiini lämmastiku aatomi kaudu) ja O-seoseline (toimub Seriini või Treoniini hapniku aatomi kaudu) g)fosforüleerimine (fosfataasid ja kinaasid) h)intiini mehhanism(aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist st lõigatakse välja osa järjestusest-intein-ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku) Lisaks: proteolüütiline lõikamine(selleks et saada aktiivset valku lõigatakse osa aminohappelisi järjestusi ära), aminohappeline modifitseerimine, prosteetiliste
- Adrenoretseptorite signaalmolekulid. - Adrenaliin, noradrenaliin - katehhoolamiinid. - Retseptoriga interakteerumiseks tähtsad funktsionaalsed rühmad. - Ser-dega TM5 interakteeruvad katehhoolrühma hüdroksüülrühmade vesinikud kui vesiniksidedoonorid, andes vesiniksidemeid seriini hapnikega. Aromaatne tuum annab VDW interaktsiooni fenüülalaniini TM6- ga ning positiivselt laetud alküülamiin annab ioonse sideme TM3 asparagiini karboksüülrühmaga. - Katehhoolamiinide biosüntees. - - Katehhoolamiinide metabolism. - - β-adrenoretseptoritel on rohkem ruumi amiini küljes olevate asendajate jaoks, kuid α-adrenoretseptoritel on ruumi vaid vesinikega asendatud alküülamiinile. - - B agonistid - Dobutamine - B1-retseptori agonist, kardiogeense šoki ravis. - Isoetarin - B2-retseptori agonist, inaktiveerub kahjuks kiirelt.
ER-is toimub ainult N-seoseline glükosüleerimine. Endoplasmaatilises retiikulumis toimuva N-seoselise glükosüleerimise seisneb selles, et: 1. kõigepealt sünteesitakse valmis suur prekursor-oligosahhariid, mis koosneb komest glükoosi, üheksast mannoosist ning kahest N-atsetüülglükoosaminist. Struktuur on seotud spetsiaalse lipiidi, mida nimetatakse dolihooliks, külge. 2. tõstetakse see prekursor-oligosahhariid ühes tükis dolihooli küljest valguahelas oleva asparagiini külge. Seda toimetab ensüüm oligosahhariid-valk transferaas. 3. kui prekursor-oligosahhariid on valgu külge pandud, algab selle oligosahhariidi edasine töötlemine: kõigepealt eemaldatakse kõik kolm glükoosi jääki ning üks mannoosi jääk. 4. lisatakse ühekaupa mitmeid erinevaid suhkrujääke. 5. Lõplik valgu glükosüleerimine leiab aset juba Golgi kompleksis. 4. Spetsiifiline proteolüütiline töötlemine. Paljud sekretoorsed valgud sünteesitakse rakus prekursoritena, s.t
6. Miks vajavad taimed kloori ioone Kloori ioonid on vajalikud membraanipotentsiaali tasakaalustamiseks ja õhulõhedes turgori õigeks hulgaks. Kloor on fotosünteetilise vee fotolüüsi kompleksi koostisosa. Kloori anioonid on õhulõhedes kaaliumi transpordil vastasnimeliseks laenguks ja aitavad vältida tsütoplasma muutumist aluselisemaks. Kloor stimuleerib tonoplasti prootonpumpa. Kloor stimuleerib ka asparagiini süntetaasi. Reguleerib osmootset tasakaalu, PSII komponent. Paljud taimed sisaldavad spetsiifilisi klooriühendeid. + Ca: Rakuseinte oluline komponent, ensüümide kofaktor, signaali ülekande ahelate komponent, reguleerib membraanide läbilaskvust 7. Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid Liikuvad toiteelemendid: N, K, Mg, Cl, Na, P, Zn, Mo. Vaegussümptoomid ilmnevad vanades taimeosades 8
antideterminandid – takistavad ensüümi ja tRNA interaktsioone. antideterminandid ja determinandid aitavad ära tunda ja õigesti aminoatsüleerida. AARS klassid 20 ensüümi. Iga AH jaoks on oma ensüüm. Mõnes organismis on mõne AH jaoks 2 ensüümi. Alguses pannakse kahele tRNA-le sama ensüüm, pärast modifitseeritakse. Glutamiin ja glutamiinhape ja asparagiin ja asparagiinhape puhul on see nii. Algul aminoleeritakse glutamiinhappele ja asparagiini puhul ka, asparagiinhappest lähtuvalt. 20 AH jaotuvad 2 klassi. Need kaks klassi erinevad primaar- ja ruumilise struktuuri poolest. Ei ole mingit seost AH struktuuride vahel. Klassideks jaotatakse ensüümide struktuuri järgi. Tegemist on süntetaasidega, seovad ATP-d ja neil on ATP-d siduv domään. ATP-d siduvad domäänid paiknevad erinevas piirkonnas. Klass I puhul N-terminaalis, klass II puhul keskel. tRNA erinev äratundmine klass I ja klass II AARS ensüümidel
annaabi.ee 
