1900.Peagi andis riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse täielikult heliloomingule pühenduda. Aastal 1904 koliski ta oma villasse Ainolaan Järvenpääs. Sibelius maailma kõige halvem helilooja Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. Marksistlik filosoof ja kriitilise teooria isa Theodor Adorno nägi Sibeliust kui promiskuiteetset isiksust, kelle muusika rangus olevat seotud suguelu askeediga. Niinimetatud impotentsist sai kahekümnendail aastail omaette esteetiline kategooria, kultuurbolshevismi sünonüüm. Kummalisel kombel rakendas Adorno Sibeliuse puhul samasugust mõistmismetoodikat, mis Esimese maailmasõja järel oli kasutusel uuelaadse muusika alavääristamiseks (Hans Pfitzneri "Die neue Ästhetik der musikalischen Impotenz"(1920) ründab otseselt muusika uuendajaid). Loomulikult nägi
küljest prints. Poiss sai nimeks Siddhartha, mis tähendab täide läinud soovi. Kasvas külluses ja abiellus 16-aastaselt, talle sündis poeg, kellest sai hiljem munk. Teadmamehed ennustasid, et kui ta kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Siddhartha läkski otsima võimalust, kuidas kannatusest vabaneda. Ajas pea kiilaks, muretses askeeditarvikud. Koos viie askeediga alustas ranget paastu, ent see ei viinud sihile. Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu
et loomi süües võid ära süüa mõne inimese. Lehmad on pühad. Budism-budistid Tekkinud Kirde-Indias (500a ekr) Looja Siddharta Gautama (563-483 eKr)- elas rikast elu, siis talle ennustatakse, et ta näeb palju kannatust, nälja, suremist, et ta jätab maha oma pere ja hakkab askeediks, ühel päeval ratsudades ta seda kõike näebki ja ta mõistab, et elu on kannatus, jätab maha oma pere ja ühineb 5 askeediga, elab 5 aastat äärmuslikku askeesielu, siis jätab need 5 sõpra maha ja asub üksi rändama, istub viigipuu all, kuni jõuab vaimse valgustatuseni, lõpuks jõuab selgusele, et kirgastumiseni viib õpetus 4 üllast tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra. Temast sai virgunu ehk BUDDHA. 4 üllast tõde: 1. elu on kannatus-surm, sünd, õnnepüüdlused 2
Prints elas luksuslikus vangistuses. Kord palee territooriumilt välja minnes kohtas prints kolme inimest: rauka, haiget, surnut. Prints mõistis, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda, saatus. Talle tundus elu mõttetu. Siis kohtas prints ühte askeeti, kes jutustas talle vaesuse ning loobumise teest, elu mõttetusest vabanemisest. Ta lahkus kodust jättes maha oma naise, lapse ning luksusliku elu. Ühines 6 askeediga ja oli 29 aastane. Järgmised 6 aastat elas kerjates, nälgides ja mediteerides. Nii ei leidnud ei rahu ega elu mõtet. Lahkus askeetidest ning hakkas üksi elu mõtet otsima. Pidi leiduma kolmas võimalus, et olla õnnelik – ta mõistis, et see pidi olema vaba kehalisest, pidi haarama vaid vaimu ja mõtteid. Ta otsustas mediteerida nii kaua, kuni ta jõuab elu mõtteni. Istus Gangese äärde, saavutas kirgastumise – sai nimeks Buddha. Hakkas oma eluviisiõpetust inimestele jutustama
käies vana tudisevat meest. Ta küsitles oma kaarikujuhti, kes teatas talle: "Kõik inimesed vananevad." Järgmisel päeval nägi ta tee ääres istumas haiget ja kahvatut meest, kolmandal päeval nägi ta surnut, kelle juures nuttis kogu perekond. Siddhartha tundis end selle kõige pärast väga halvasti. Prints Siddhartha elu muutsid Ta imestas, miks inimestele tulevad sellised kohtumised kohtumised vanuri, haige, surnu ja askeediga. Pärast kannatused. Neljandal päeval, kui ta välja seda elamust otsustas prints minna kerjusmungana rändama ning tõde läks, nägi ta meest kollases rüüs, paljaks otsima. pöetud peaga, kes näis tark ja rahulik. Kaarikujuht ütles, et see oli askeet, inimene, kel pole kodu, vaid kes elutseb koobastes ja kes kerjab igal päeval enesele süüa. Askeet püüdis elada puhast elu ja mõista inimeste olemise mõtet
Buddha elas oma paleedes (neid oli 3, 1 iga aastaaja jaoks). Üks kord ühest paleest teise teel olles nägi ta linnas vanurit, haiget ja surnut nägi kannatust. Seal kõrval ka naeratavat askeeti tema jaoks sümboliseeris see päästvat teadvust. Poja sünni järel ta otsustas, et läheb religioosset teadmist avastama, lahkus isakodust. Veetis mõned aastad askeetlike kogukondade käe all. Ükski ei pakkunud päästvat teadmist. Siis hakkas 1i tegutsema, iseseisvalt askeediga. Algul oli 5 järgijat. Katsetas väga jõhkrat askeesi, aga ei saavutanud ikka mida tahtis ja otsustas selle lõpetada. Istus 49 päeva kuskil puu all ja kirgastus sai Buddhaks. Siis tekkis soov enda õpetust ka teistele jagada. Leidis oma varasemad järgijad Sarnath pargist üles. Seal pidas ka oma esimese jutluse, teemal "Neli õilsat tõde" ja "8-osaline tee kannatustest pääsemiseks". Valdavalt veetis elu Gangese jõe orus. Kõndis seal 1000 km vahemikus ringi vm.
annaabi.ee 
