tehtud ekspress-kassa moodi. Tasulised teenused kaupluse sees: Lemmikloomade kauplus „Kika“; Lillede kauplus „Tip-top lilled“; Eesti Posti postkontor (Omniva); Lens Optika; Jalgrattade ja rehvide müük; Varsti avatakse ka apteegi. Meie Maardu Maxima on suhteliselt väike kauplus võrreldes nt Ümera keskusega, aga ikkagi siin on mingit asjat, millest mina, nagu klient, tunnen puudust. Esiteks – see on istekohad, kuna nii kaupluses kui ka väljas absoluutselt puuduvad istekohad. Ebamugav see on mitmetel põhjustel: kui sa ootad kedagi (nt leppisid emaga kokku saada kaupluses), siis peab seisma või kõndima edasi-tagasi. Ja ei ole võimalust, kuhu panna kottid või kus peatuda, kui sul nt jalatsi peal läksid paelad lahti. Ning vanadele inimestele ei ole kus puhata.
Sündinud pimedatel tundus olevat veidi lihtsam oma saatusega leppida kui pimedaks jäänutel, sest sündinud pimedad ei osanudki muud moodi elada, pimedus oligi nende maailma, nad olid sellega väga harjunud ning palju harjumatum oleks ilmselt olnud nägijaks saada. TEINE SÜNDINUD PIME: ,,Ei tea, mis meie jalge all võib olla..." TEINE SÜNDINUD PIME: ,,See on tuul. Kuulake!" PIME VANAMEES: ,,Me pole kunagi seda maja näinud, milles elame, asjat katsume ta seinu ja aknaid,me ei tea, kus me oleme!"
Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Holokaust- Teise maailmasõja ajal juutide taga kiusamine JHWH- jumala nimi, nim ei tohi ilma asjat nimetada Messias-Taaveti soost kuningaskes peab Maa peale tooma uue ajastu "Kuldreegel"- Ära teeseda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, armasta oma naabri nagu iseennast Sünagoog- juutide pühakoda Piiblilood: · Maailma loomine: Jumal lõi täeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pidemdus oli sügavuse peal. Jumal ütles saagu valgus ja valgus sai. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Siis sai õhtu ja hommik- esimene päev
tuppa viind ning tahtnud sedaviisi tuppa valgust viia. Ehk nad küll mitu korda seda teind, jäänd tuba siiski pimedaks. Mees mõteld iseenesest: need on ka ühed narrid, kel õiged aru peas ei ole, läind aga ise edasi. Kui ta jälle natuke maad oli kõndind, näinud ta uue ime: seal kasvand köögi katusel üks rohutukk, karjapoiss sidund lehmale pika oheliku sarvi, läind ise katusele ja tahtnud lehma ka katusele viia rohtu ära sööma, aga kõik vaev asjat/a/. Sealt läind mees jälle edasi. Ta läind ühte peresse sisse, kus peremees pojale uued saapad toond. Poiss pand saapad ahju ääre maha ja läind ise ahju peale, hüpand sealt saabaste peale, et sedaviisi saapaid jalga saada, aga kõik asjata. Ta seadnud saapad otsekohe ja hüpand jälle, kuni jalad veriseks, aga siiski asjata. Mees pidand juba kodu tulema, aga läind veel ühte kohta sisse. Seal olnud pudrukauss toas ja
n n ( ) Esitame selle jada kahe jada korrutisena n = n n , kus n = n1 ja n = sin n1 . Nagu me eelnevalt n¨agime, on n l~opmatult kahanev, st n 0. Peale selle, kuna siinuse v¨a¨artused paiknevad l~oigul [-1, 1], siis saame | sin x| 1 iga x korral, millest j¨areldub, et |n | 1. Seega on jada n t~okestatud suvalise konstandiga K > 1. Rakendades ¨asjat~oestatud v¨aidet korrutisele n saame, et n on l~opmatult kahanev, st n 0. 2.4 Funktsiooni piirv¨ a¨ artus. Olgu antud funktsioon f argumendiga x. Kui argument x on j¨arjestatud, siis saame me j¨arjestada ka funktsiooni v¨a¨artused f (x), lugedes funktsiooni kahest v¨ a¨ artusest j¨argnevaks selle, mis vastab argumendi j¨argnevale v¨a¨artusele. 32
n = sin . n n Esitame selle jada kahe jada korrutisena n = n n , kus n = n1 ja n = sin n1 . Nagu me eelnevalt n¨agime, on n l~opmatult kahanev, st n 0. Peale selle, kuna siinuse v¨a¨artused paiknevad l~oigul [-1, 1], siis saame | sin x| 1 iga x korral, millest j¨areldub, et |n | 1. Seega on jada n t~okestatud suvalise konstandiga K > 1. Rakendades ¨asjat~oestatud v¨aidet korrutisele n saame, et n on l~opmatult kahanev, st n 0. 2.4 Funktsiooni piirv¨ a¨ artus. Olgu antud funktsioon f argumendiga x. Kui argument x on j¨arjestatud, siis saame me j¨arjestada ka funktsiooni v¨a¨artused f (x), lugedes funktsiooni kahest v¨a¨artusest j¨argnevaks selle, mis vastab argumendi j¨argnevale v¨a¨artusele. 32
annaabi.ee 
