Aime aga sõitis Siberi pealinna Krasnojarskisse, kus ta elab tänapäevani. 6. Filmi vaatamine lõi tõsise meeleolu. Inimeste lood panid mõtlema ja selgitasid toimunut. Tundsin kui hea on elu tänapäeval, ent samas tekkis ka väike hirm ajaloo kordumise ees. 7. Sellised filmid on kindlasti head, sest need toovad olulised ajaloolised sündmused tänapäevale lähemale. Säilivad mälestused ja lood otse asjaosalistelt. Teisalt on antud filmid ääretult ausad ega sobi seepärast vaatamiseks kõigile.
Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille minus tekitas kolm aastat tagasi ajaloo tunnis vaadatud film ,,Nõukogude lugu". See pea kahe tunnine film tõi minu silme ette valdava osa II maailmasõja koledustest. Filmis oli väga palju originaalkaadreid, pilte, kommentaare asjaosalistelt, kirju. Üks film suutis kogu meie klassi tervenisti vaikselt istuma panna. Polnud midagi sellist varem oma klassi juures täheldanud. Hiljuti nähtud ,,1944" ei muserdanud mind vähem. Lisaks sõjale on filmides kajastatud ka teistsuguseid teemasid. Morten Tyldumi film ,,Imiteerimismäng". See on küll ajalooline ja kajastab II maaimasõda, kuid pakub ka palju mõtlemisainet hetkel Eestis aktuaalsele teemale, milleks on homoseksuaalsus. Filmidel on väga
lugejale/ infotarbijale antud teemast. Pikemad artiklid kipuvad oma sisu poolest laiali valguma ja enamus inimesi ei viitsi seda lõpuni lugeda. Lugude kategooria kuulub suuremalt jaolt uudislugude alla (tervelt 21 artiklit). Kõrvale on panna ainult 4 pikemat analüüsi ja 1 juhtkiri Postimehelt endalt. Kuna sündmused oli tol ajavahemikul tulised ja uued teemad tulid kiirelt peale, on ajakirjanikud jaganud pigem uut infot väikeste kildudena ja lisanud mõned kommentaarid/repliigid asjaosalistelt, mitte hakanud teemat pikemalt analüüsima. Loo kommentaaride diagrammilt on selgelt näha, et välispoliitilised teemad pakuvad vähestele huvi, et ise sõna võtta. Kõige suurem osakaal on vahemikel 1-5 ja järgmine on 6-15 kommentaari. Kõige rohkem on sõna võetud teemadel: Venemaa agressiivsus sunnib Euroopat ja Ameerikat koostööle(20 kommentaari); Venemaa on maha mänginud suure osa oma autoriteedist (64 k); Venemaa teatas sõjalise koostöö peatamisest Eestiga (76 k); Rusudes
Asi lõpeb vastuhakanud talupoegade verise peksuga 1859. a veebruaris Mahtra mõisa põllul, mille rahvas hiljem ristis vereväljaks. Romaani peateemaks on Mahtra ülestõusu kujutamine. ,,Mahtra sõja" ilmumine oli eesti kirjanduses suursündmuseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972; Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" kirjutamiseks, käis Eduard Vilde Anijas, et vaadata ajaloolisi paiku ja asjaosalistelt andmeid üle kirjutada. Romaani ajaloolise sündmuse Anija meeste peksuloo kirjeldamisel on Vilde kasutanud kohtutoimikus leiduvat protokolli, F. Hofmanni kirjutist, ühte artiklit ning Anija vallakirjutaja käiskirja ja pekstute nimekirja. Romaanis kujutatakse Anija ja Kurisoo talupoegade tulekut Tallinna valitsusvõimudelt kaitset saama. Asi lõppes valdade saadikute kinni võtmisega ja 51 mehe karistamisega ilma kohtuta jäleda peksuga. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972)
Need olid Morone korraldusel ette valmistatud prelaatide komitee poolt, kes taas toetus mitmetele allikatele, sealhulgas petitsioonidele, mis olid laekunud keiser Ferdinandilt, prantsuse, hispaania ja teiste rahvuste esindajatelt. Vähe on teada sellest, milliseid muusikalisi reforme kaaluti varasematel kohtumistel maist augustini 1563. aastal. Hunnik segamini järjekorras söestunud, fragmentaarseid lehekülgi reformipeatükkidest, kaetud märkustega erinevatelt asjaosalistelt pärit Paleotti arhiivist reedavad, kui palavikuline oli nende kuude tegevus. Samas näib, et igasugune oletatud polüfoonilise muusika täielik keeld oli reformidokumentidest välja jäetud selleks ajaks kui dekreetide mustandid laiali saadeti ja 13. augustil Ferdinand I-le koopia saadeti. Keisri vastusest mustandile selgub, et Ferdinand luges sellest siiski välja täieliku polüfoonia keelu võimalikkust: ,,Kui eesmärgiks on polüfoonia täielik eemaldamine kirikutest, siis seda
Kui on tuvastatud notari üleastumise (väärteo) fakt, siis määrab justiitsminister notarile karistuseks noomituse, trahvi või ametist tagandamise.79 Lisaks ülalmainitule eksisteerib Notarite koja juures aukohus, mis arutab notari eestseisuse või revisjonikomisjoni algatusel notari ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Lisaks sellele lahendab aukohus vahekohtuna notarite omavahelisi auasju. Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi, teha eksimuse korral notarile märkus. Vajadusel teeb aukohus justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks.80 Eri raskusega tahtlikult toimepandud süütegude eest võib notarit võtta kriminaalvastutusele. Selle aluseks võib olla korruptsioonivastane seadus, kuna notar on ametiisik, kellele antud seadus on suunatud (§ 4 lg 2 p 17 ). Juhul kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev 78 Notari distsiplinaarvastutuse seadus. Arvutivõrgus
ebamugavust tekitavalt väike – ning sisustatud neutraalsetes toonides mugava mööbliga. Ruumi valgustus peaks olema selline, mis võimaldaks vajadusel ka lugeda ja kirjutada. Kindlasti peaksid ruumil olema aknad. Toataimed ja neutraalsed kunstiteosed toovad ruu- mi positiivse aktsendi. Muud detailid. Nõustamisruumis peaks olema ka sobiv temperatuur. Kui ruumis on liiga külm või liiga palav, röövib see füüsilise keskkonna aspekt asjaosalistelt tarbetult palju tähelepanu ja energiat ning häirib nõustamise efektiivsust. Kui ruumis on aken, tasub teada, mis toimub akna taga. Kui nõustamisruum on esimesel korrusel ja aknast mööduvad lähedalt inimesed (kuigi nad teie kõnelust ei kuule), on seegi häiriv tegur. Ideaalse nõus- tamisruumi aknast avaneb loodusvaade (puud akna taga) või neutraalne linnapanoraam.
PUHUL Artikkel 39 Julgeolekunõukogu määrab kindlaks iga rahu ohustamise, iga rahu rikkumise või agressiooniakti olemasolu ja annab soovitusi või otsustab, milliseid meetmeid tuleb artiklite 41 ja 42 kohaselt võtta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks. Artikkel 40 Olukorra halvenemise vältimiseks võib Julgeolekunõukogu, enne kui ta annab soovitusi või otsustab rakendada artiklis 39 ettenähtud meetmeid, nõuda asjaosalistelt nende ajutiste meetmete täitmist, mida ta peab vajalikeks või soovitavaiks. Sellised ajutised meetmed ei tohi kahjustada poolte õigusi, nõudeid või olukorda. Julgeolekunõukogu arvestab vajalikul viisil nende ajutiste meetmete rakendamise ebaõnnestumisega. Artikkel 41 Julgeolekunõukogu võib otsustada, millised relvajõudude kasutamisega mitteseotud meetmed tuleb võtta tema otsuste täitmiseks ja ta võib nõuda organisatsiooni liikmeilt nende meetmete rakendamist
Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne. USA õigusõpetus Oliver Wendell Holmes (1841-1935) o Kehtiv õigus on sulam arhailistest ajaloolistest traditsioonidest ja nende kaasaegsetest kohanemistest uute vajaduste ja väärtuskujutlustega. o Sotsiaaldarvinism- tugevamate õigus o Iga sotsiaalne seos toob esile vastava reeglistiku, asjaosalistelt ei oodata midagi muud kui nende individuaalsete huvide järgimist. William Graham Sumnern(1840-1910) o Kõik sotsiaalsed normid kasvavad välja kogemustest. Inimesed otsivad teid, kuidas elu vajadustega toime tulla, ning õpivad otsimise ja eksimise kaudu. o Kõik normid ajapikku muutuvad: 1)kaotavad jõu, 2)kaovad seoses sotsiaalsete olude muutumisega, 3)formuleeritakse ümber. o Seadused tulenevad moraalinormidest, algupäraselt on kogu õigus tavaõigus.
annaabi.ee 
