katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563. aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572. aastal, kui Galileo oli kaheksaastane, kolisid nad Florencisse. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa ülikooli, kuid isa viis poja sealt ära. Ta tahtis, et pojast saaks kangakaupmees, kuid Galileo sooovis alustada teaduslikku karjääri. Haridus 1581
,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" (Raamat ,,21 maailmakuulsat teadlast") 2. BIOGRAAFIA - GALILEO GALILEI 1564-1642 Galileo sündis peres, kus isa oli muusik. Isa pidas teda väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Galileo eksperimenteeris pidevalt. Isegi lapsena keeldus ta arvestamast autoriteetidega. Ta lähtus kõiges oma meeltest ja mõistusest. Mängides ehitas ta mitmesuguseid kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid täheldanud. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all mängles Galileo mõnda aega mõttega ordusse astumisest. Kuid isa keelas teda ja viis poja Vallombrosast ära. Tal olid Galileoga teised plaanid tema pojast pidi saama kangakaupmees. Galileol olid aga hoopis omad plaanid. Ta soovis alustada teaduslikku karjääri
Samuti on õngepüük väga populaarne sportliku kalapüügina. Selles rehveraadis annangi ülevaate õngepüügi ajaloost, erinevatest õngpüünistest ning nende kasutamise korrast Eestis. 3 1. Õngpüüniste ajalugu Kalapüük on inimkonna jaoks nii ürgne tegevus, et selle algust ei saagi kindlaks määrata. Millal inimesed õngekonksu välja nuputasid, ei tea täpselt keegi. Iidsetelt asulapaikadelt on aga leitud luust asjandusi, mis on tunnistatud ürginimese õngekonksudest. Meie aladel saab õngepüügist kõnelda alates kiviajast (mesoliitikumist), kui pärast jääaega loodusolud paranesid ja asustus levis mandrijääst vabanenud alale. Leitud luukonksusid vaadates (vt. joonis 1) näeme aga, et need sarnanevad pigem pisikestele landikestele, kui nüüdisaegsetele õngekonksudele, mistõttu tasub oletada, et nii öelda sikutipüük oli kiviajal levinumgi sellest, mida me praegu õngitsemisena mõistame
vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust miks haldjad nii õelad on, et käsivad kogu aeg vere ohvreid, nagu näiteks siis kui Leemt tahab jõkke supplema minna, peab jänese ohverdama Ülgase juttu järgi. Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt onu Vootele oma elamusi, kuid onu Vootele kaine meelega lükkas need ümber tuueks esile selle kuidas see Kritlik liikumine on vaid moe asi ning kuidas paljud küla leiutised on olemas, et asendada ussisõnu mis tood unustanud on. Ussisõnade hääbumisse on pannustanud laiskus mis tuli sellest, et suuremad sõjad said peatud ja inimese keele ja kõrvale oli ussisõnadega toimetulek keeruline. Räägites vanadest aegadest pajatatakse
Kuna see on alles üks esimestest tundidest, pole õpetaja veel kindlaks teinud, millised õpilased on sisenemisest]. Miks sa hilinesid?“ loomult hajameelsed või laisad, või kes otsivad lihtsalt tähelepanu või „mängivad mingeid mänge“ Õpilane: „Ma jäin ainult paar minutit hiljaks.“ või kellel on tõesti raskusi õppimisega... Tal on karp punaste ja siniste pastakate, mõne joonlaua, Õpetaja: „Miks sa kannad neid... asjandusi?“ kustutuskummide ja harilike pliiatsitega (kõigil 1 cm laiune kollase isoleerpaela riba ühes otsas – et need jõuaksid tagasi karpi, mis on samuti kollane). Karbil on suurte tähtedega kirjas: TAGASTA Õpilane: „Mida?“ SIIA. ETTE TÄNADES õpetaja Brown. Õpetaja: „Neid asjandusi – sa tead küll, millest ma räägin – neid tobedaid kõrvarõngaid.“
annaabi.ee 
