..". Mulle meeldib Ridala sõnakasutus kevade kohta, sest see on aastaaeg, kus tõepoolest nii on, kõik ju õitseb ja hommikuti pärlendavad kastepiiskades rohelised puud-põõsakesed. Kevade kadumist kirjeldab kui halba kogemust, kus ,,...Tunnetes tumedas, pisarad jämedad, pisarad kibedad, valguvad.". Ridala luulekogu "Kauged rannad" jätkas temaatiliselt "Laulude" suunda, kujutades peaasjalikult saarte loodust. Kuid esikkoguga võrreldes on selles looduspildid maalitud asjalikumalt ja täpsemalt, tundeelevuse asemele on tulnud selguse ja ülevaatlikkuse taotlus. "Lauludes" domineerisid nukrad talvepildid. ,,Mööda lõpmata teed / lähevad reed / Kuu kahvatul kumal,/ Eha punal, /Kaugele...". Under talvest väga ei kirjutanud, sest see ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Marie Under kirjutab ka suvest üsna positiivselt ja samuti sellest, kui romantiline aeg on suvi
võimekus. Verbaalne võimekus on edumaa, kus naistel on kõige suurem edumaa. Tüdrukud hakkavad rääkima varem ning moodustavad pikemaid lauseid varem kui poisid. Tüdrukute sõnavara oan suurem ja keel grammatiliselt korrektsem. Tüdrukutega räägivad emad kauem kui poistega, mis on tõenäoliselt üks põhjus, mis on tüdrukud verbaalselt võimekamad. Tüdrukutega rääkides kasutatakse keerukamat, samas kui poistega räägitakse lühemalt ja asjalikumalt. On hädavajalik ka see, et isal ja lapsel oleks vastastikune mõju. Koolimineku ajaks peaksid lapsela olema aga kujunenud kommunikatiivsed oskused. Laps, kellel on enseväljendusega probleeme, on esimestel eluaastatel suure tõenäosusega saanud väga vähe oma vanemate kõnet kuulda. Vastuolulised tulemused matemaatikas, motoorikas ja vaimsetes võimetes Tavaliselt saavad poisid tesitdes kõrgemaid skoore, kuid koolitundides saavad tüdrukud paremaid hindeid
Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Tõlkis Eino Leino, Juhani Aho jt. loomingut. 6 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD" Luulekogu ,,Kauged rannad" (1914) jätkas temaatiliselt ,,Laulude" suunda, kujutades peaasjalikult saarte loodust. Kuid esikkoguga võrreldes on selles looduspildid maalitud asjalikumalt ja täpsemalt, tundeelevuse asemele on tulnud selguse ja ülevaatlikkuse taotlus. Lühirealised, üksikuid sõnu esiletõstvad stroofid on siin asendunud kindlakujuliste klassikaliste vormidega, esmajoones sonettidega. Kui ,,Lauludes" domineerisid nukrad talvepildid, siis "Kaugetes randades" asuvad kesksel kohal kevadmotiivid. Rohkem kui kolmandik Ridala maastikumaalidest on õhtumeeleolud, mida ta varjundirohkelt on eritlenud. Õhtupiltide hulka kuulub ka
muutma üheks tervikuks inimesed ja tänapäeva kõrgtehnoloogia. Lisaks võime rääkida ka organisatsioonist veel mitmesuguste ühenduste puhul, kus on kokku tuldud mingi ühise eesmärgi nimel ja millegi saavutamise eesmärgil. Nii on organisatsioon ka valitsus, koolid, äriettevõtted, teenindusettevõtted jne. Seega võime öelda, et organisatsioon on inimeste ühendus, mida seovad juhtimisstruktuur, tehnoloogia, ja strateegia. Organisatsiooni käitumise alased teadmised võimaldavad: 1. asjalikumalt jälgida inimeste käitumist organisatsioonis ja leida nendega ühist keelt; 2. aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad; 3. ette näha inimeste võimalikku käitumisviisi; 4. kontrollida ja arendada enese ja teiste tööalast tegevust. AJALOOLINE ARENG ORGANISATSIOONILISES KÄITUMISES Organisatsioonilise käitumise ajalugu on tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Endistel aegadel ei olnud ka inimestevahelised suhted keerukad, alluti
mängukavast mahavõtmine (kujutas eeslaste vanema naise ebaeetilist käitumist) ning Tartu Töölisteatri sulgemine. 27. Teatrikriitika ja mõtte areng 20. sajandi I poolel. Teatrikriitika muutus niisama põhjalikult nagu teater ja näitekirjandus. Varasemad lehearvustused olid ju enamasti olnud üldsõnaline kiidujutt "järjekordsele edusammule". Nüüd astus esile uus, haritum ja nõudlikum põlvkond, kes suutis näidendit ja esitust asjalikumalt eritleda. Arvustused kasvasid pikemaks ja põhjalikumaks, sigines poleemika teatrite ja teiste arvustajatega. Eriti algupärandeid vaagides kardeti väga teha seniseid omamehelikke hinnaalandusi, mõõdeti kõike mingist kujuteldavast täiusideaalist lähtudes. Samasugust nõudlikkust rakendati näitlejatele. Tulemuseks oli ka solvumisi ja kibestumist. Kutselise teatri algusjärgus kirjutasid arvustusi paljud hilisemad näitekirjanikud (Raudsepp, Metsanurk, Tammsaare)
annaabi.ee 
