1. Sõela-tähtkuju (0) 2. Veevalaja (0) 3. Suur Vanker (0) 4. Väike Vanker ehk Väike karu(+) RAADIO-ULL(ülemine korus) Tõepoolest raadio on ju põhimõtteliselt nii lihtne, et vähemalt algaastail oli vastuvõtja või ka saatja kokkupanemine jõukohale koolipoisilegi. Nii juhtuski, et kui juba kümmekond aastat pärast itaallase Marconi ja venelase Popovi esimesi katsetusi 1895. aastal kasutati raadiosidet ulatuslikuks kommerts- ja sõjaväesideks, leidus ka küllaltki palju asjahuvilisi, kes oma kodus vastuvõtu- ja saateaparaadigi valmis meisterdasid. Näiteks sai soomlasest koolipoiss Eric M.C. Tigerstedt 1905. aastal valmis sädesaatja ning, et seda katsetada, kutsus ta Helsingi reidil seisva Vene sõjalaeva raadiojaama. See vastaski! Eric viidi ülekuulamisele ja saatja konfiskeeriti... Lisaks pidi ta andma lubaduse, et enam kunagi ei tegele selliste asjadega. Muidugi tegeles, nagu paljud teisedki. Seega kerkis ametivõimude ette ülesanne kuidagi lahti saada tüütutest
Sellele järgnesid Yahoo!, Bing ja Ask. (vt Joonis 1.) Interneti turvalisuse kohta oli palju erinevaid arvamusi. Pooled vastanutest arvasid et internet on piisavalt turvaline. 40% arvas, et internet on liiga ebaturvaline ja 10%, et liiga turvaline. (vt Joonis 2) Joonis 1. Otsingumootorite kasutamine (inimeste arv). Joonis 2. Interneti turvalisus. Välja võiks ka tuua selle, et mõned küsitletutest ei olnud tavakasutajad, vaid nende seas oli ka asjahuvilisi ja IT professionaale. Küsimustik oli anonüümne ning küsimustikule sai iga inimene vastata ainult ühe korra. Kokkuvõte Uurimustöös ,,Internet Eestis ja mujal maailmas" on püütud anda ülevaade praegusest interneti arengutasemest maailmas ja ka meie kodumaal Eestis. Uurimistööst tuli välja, et Eesti ei ole maailmatasemel üldse halval kohal ja on suutnud
energiasüsteemi töö efektiivsuse tõstmise teel. *Oma tegevuses tähtsustame kõige enam inimeste ohutust ja tervist. *Rakendame parimat võimalikku tehnikat vähendamaks negatiivseid keskkonnamõjusid energia tootmisel ja ülekandel. *Teeme koostööd teadus- ja uurimisasutustega oma keskkonnaeesmärkide saavutamise nimel. *Kasutame ja arendame ISO 14001 standardi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi. *Informeerime pidevalt kõiki asjahuvilisi oma tegevuse keskkonnamõjudest, Eesti Energia AS keskkonnapoliitika on avalik. *Muude võrdsete tingimuste korral eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi omavaid allhankijaid ning tarnijaid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika *Kaasaegne Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. *Säästev areng on ideaaltasakaalustatud arengust, mis peab silmas nii keskkonna kvaliteeti kui ka majanduslikku jätkusuutlikkust.
1935. aastal ilmus Lippmaa koostatud Eesti taimestiku analüüs ja floristiline rajoneering, mis on siiani jäänud üheks enamkasutatavaks taimegeograafiliseks liigestuseks. 1934. aastal alustati Lippmaa juhendamisel Eesti taimkatte suuremõõdulist kaardistamist ning sellega jõuti lõpule 1955. aastal (siis juba L.-M. Laasimeri juhendamisel). Lippmaa initsiatiivil kehtestati 1935. aastal Eesti looduskaitseseadus. Lokaalfloora uuringutele kaasas Lippmaa üliõpilasi ja asjahuvilisi. Üheks suuremaks Eesti botaanikuid ühendavaks ettevõtmiseks kujunes eksikaatkogu "Eesti taimed" (I-IV) väljaandmine. Eksikaatkogu eesmärgiks oli floora uurimise edendamine, vahetuse teel ülikooli üldherbaariumi täiendamine teiste maade taimedega ning ühtlasi ka Eesti suuremate õppeasutuste varustamine herbaarmaterjaliga. Eksikaatkogu koostamise põhitöö tegi Karl Eichwald , kes töötas aastatel 1930- 1944 TÜ herbaariumi konservaatorina. 6
taaskasutamise ning energiasüsteemi töö efektiivsuse tõstmise teel. Rakendame parimat võimalikku tehnikat vähendamaks negatiivseid keskkonnamõjusid energia tootmisel ja ülekandel. Teeme koostööd teadus - ja uurimisasutustega oma keskkonnaeesmärkide saavutamise nimel. Kasutame ja arendame ISO 14001 standardi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi. Informeerime pidevalt kõiki asjahuvilisi oma tegevuse keskkonnamõjudest, Eesti Energia AS keskkonnapoliitika on avalik. Muude võrdsete tingimuste korral eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi omavaid allhankijaid ning tarnijaid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästavl arengul. Säästev areng on ideaal tasakaalustatud arengust, mis peab silmas nii keskkonna kvaliteeti kui ka majanduslikku jätkusuutlikust. Euroopa liidu keskkonnapoliitika tekkis 1970ndatel aastatel, kus Euroopa
annaabi.ee 
