Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOVÕ loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika: siin kujundatakse inimseste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlike vajadustele, tehes seda igas kohaliku omavalitsuse üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase kohaliku omavalitsuse olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste kui ka parteipoliitikana, kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineeruvaks momendiks on üldiselt asine otsus. Ovpoliitika on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevused omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel ja KO üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Nende ülesannete täitmisel on neil õigus kujundamisruumile, mida nad poliitiliselt kasutavad; seeläbi tungivad töösse erinevad
Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlikele vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase KOV olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste(etteantud kohustuse mittepoliitiline täitmine, nt riikliku ülesande puhul) kui ka parteipoliitikana(parteipoliitiline otsus kui võimuotsus), kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineerivaks momendiks on üldiselt asine otsus. Omavalitsuspoliitika on selle tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad omavalitsustaandil poliitilise tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi
Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine Võrdlev OVõigusteadus OVõigusloome teooria Haldusteooria ja -teadus Avalik õigus, eriti haldus-, kk-, ehitus- ja planeerimisõ; eraõigus KOV õ ja OVpoliitika: KOV õ loob selle eeldused ja kehtestab selle piirid. Olemuselt OVP ühiskonnapoliitika: kujund inimeste ühiselu ja reag vahetult ühisk-le vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusel. KOV poliitika ilmneb nii asiste otsuste kui parteipoliitikana. OVP on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad OVtasandil pol tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. KOV õ hõlmab kehtivat õigust ja selle tõlgendust, siis OVP tegeleb PS ja seadusandja poolt jäetud vaba ruumi täitmisega (nt KOV majandus-, rahandus-, sotsiaal-, planeerimis-, kk-, õiguspoliitika). KOV õ ja OVõiguspoliitika: OVTharu
konfliktid. Tihti kulutatakse palju aega ja energiat just väljamõeldud konfliktide lahendamiseks. Sarnaselt jaotatakse konflikte sisulisteks ja emotsionaalseteks. Sisulistel konfliktidel on põhiküsimus konkreetselt määratav. Emotsionaalsete konfliktide puhul on põhiküsimus vastaspoole mingi omadus või käitumisviis, mis puudutab teist osapoolt. Konflikti arenedes võib sisuline konflikt areneda emotsionaalseks, see tähendab, et asiste asjade klaarimiselt liigutakse omavaheliste 8 suhete klaarimisele. Pondy jagab konfliktid latentseteks (varjatud) ja manifestseteks (avalikud). Pondy jagab liikumise varjatud konfliktist avaliku konfliktini viieastmeliseks protsessiks: 1. latentne konflikt 2. tajutud konflikt 3. kogetud konflikt 4. avalik konflikt 5. konflikti järelmõjud
TULEB · Pealesunnitud tegutsemisviisi võtab inimene ainult siis omaks, kui ta on kindlalt veendunud, et see ta päästab ja säästab 22 VI PEATÜKK. KONFLIKT. · K on vastastikuse sõltuvuse (VS) nähtus, ilma VS-ita poleks K-d · K põhjused on v erinevad: vastandlikud huvid, emotsionaalne sobimatus jne enamasti on tegu asiste ja emotsionaalsete tegurite põiminguga. · K on läbirääkimiste (LR) ajend, aga sageli ka kaasnähtus või tulem · LR-is osalemine eeldab K olemuse mõistmist · K on vastuolude teravnemise piirijuhtum · Ettevõtluses tehakse vahet väärtus, eesmärgi-, vahendi- ja isiksusliku K vahel · Juhtub nii, et inimesed teavad olevat tülis nt vahendite pärast, tegelikult aga on initsieeritud ebasümpaatiast · K olemuse tajuga seotud (nt vastalise kuju loomine) kujundab paljuski
annaabi.ee 
