Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00''; 12= 6300'00''; 13= 3600'00'' Valemid: = At12- 12 1= 6400'- 6300'= 100'; 2= 3700'- 3600'= 100' Kaardil on NE: 109' b) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punktide geodeetiliste koordinaatide järgi: Valemid: = L*sinB, kus L= L-Lt ja Lt= 2500'(telgmeridiaani väärtus) L1= 2507'35''- 2500'00'' = 07'35'' 1=07'35''*sin 5923'35''= 06'32'' L2= 2510'33''- 2500'00'' = 10'33'' 2=10'33''*sin 5924'20''= 09'05''
A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033 2 = 2°2033 × sin 58°5436 = 2°022 L3 = 26°19 - 24° = 2°19 3 = 2°19 × sin 58°5413 = 1°592
enamasti arvutatakse nn. Baasvõrgu abil lähtekülje pikkus.Kolmnurga tippudesse ehitati sõrestiktornid. Tänapäeval kasutatakse trilateratsioonivõrkude (kui neid üldse kasutatakse) mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Joonmõõtmised valguskaugusmõõturite abil sõltuvad välistingimustest vähem kui nurgamõõtmised. Puudused: · Võrde mõõtmistäpsuse puhul on trilateratsiooniagelate asimuutide vead ja põhinihked 2 korda suuremad kui triangulatsioonil · Trilateratsiooni kujundites saab moodustada vähem tingimusvõrrandeid · Trilateratsioon transpordikulukus Trilateratsiooni põhilised tüüpkujundid on geodeetiline nelinurk, tsentralsüsteem ja nendes koosnevad ahelad antud nurgas, ahel kattuavatest geodeetilistest nelinurkades ja ahel rombikujulistest geodeetilistest nelinurkadest
Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on on süsteemi lähtekülg, kuid enamasti arvutatakse baasvõrgu abil lähtekülje pikkus. Trilateratsioon kolmnurkade mõõtmisest ja lahendamisest koosnev meetod, kus mõõdetakse küljepikkusi, misjärel arvutatakse nurgad koosinuslausega.Kasutatakse mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Puudused: Võrdse mõõtmistäpsuse puhul on trilateratsiooniahelate asimuutide vead ja põiknihked kaks korda suuremad, kui triangulatsioonil Trilateratsioonikujundites saab moodustada palju vähem tingimusvõrrandeid Trilateratsiooon nõuab rohkem transpordikulusid, sest mõõtmiste ajaks tuleb paigaldada prismad kõigile vaadeldavatele naaberpunktidele Nurkade täpsus on mittevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane Samuti vajab see kallite, töö- ja materjalimahukate signaalide ning püramiidide rajamist
Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on on süsteemi lähtekülg, kuid enamasti arvutatakse baasvõrgu abil lähtekülje pikkus. Trilateratsioon kolmnurkade mõõtmisest ja lahendamisest koosnev meetod, kus mõõdetakse küljepikkusi, misjärel arvutatakse nurgad koosinuslausega.Kasutatakse mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Puudused: Võrdse mõõtmistäpsuse puhul on trilateratsiooniahelate asimuutide vead ja põiknihked kaks korda suuremad, kui triangulatsioonil Trilateratsioonikujundites saab moodustada palju vähem tingimusvõrrandeid Trilateratsiooon nõuab rohkem transpordikulusid, sest mõõtmiste ajaks tuleb paigaldada prismad kõigile vaadeldavatele naaberpunktidele Nurkade täpsus on mittevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane Samuti vajab see kallite, töö- ja materjalimahukate signaalide ning püramiidide rajamist
Taimestiku rollist süsiniku bilansis: Monteith'i seadus: NPP (esmase produktsiooni e seotud süsiniku hulga aastasumma =epsilon*APAR neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse aastasumma, epsilon kiirguse kasutamise efektiivsus. APAR= a NDVI + b, kus ndvi hinnan saadakse satpildilt. 11. Metsade kaugseire. 12. Heleduskordajate suundolenevus. Hot spot. Heleduskordaja oleneb pealelangeva kiirguse (päikese) seniitnurgast, vaatesuuna nadiirnurgast ja mõlema suuna asimuutide vahest. Heleduskordaja suundolenevust kirjeldatakse tavaliselt nn kahesuunalise heleduskordaja (BRF bidirectional reflectance factor) abil. Kahesuunalist heleduskordajat võime ette kujutada, kui heleduskordajat juhul kui ainsaks valgusallikaks on punktallikas (ligikaudu Päike) ja mõõdetakse kitsa avanurgaga vastuvõtjaga mingist suunast, kuid taevast tulev difuusne kiirgus puudub. Tüüpiline mõõtesituatsioon kaugseires
S N Taevakeha c deklinatsioon on laiusega E(W) c ühenimeline ja sellest väiksem; ta võib olla nähtav kõikides horisondi sektorites. E või W lähedaste asimuutide puhul aitab nimetust määrata ainult kõrguste võrdlus tabelist leitud kõrgusega 1. vertikaalil. Kõrgus h' on hI-st PS N väiksem - veerandasimuudi nimetuse esimene c de täht on N
annaabi.ee 
