kultuurigeo. *fundamentaalteadus ehk alusteadus- majandusteadus. *rakendusteadus-tegelevad uute tehnoloogiatega. *geograafia areng: matemaatika, bioloogia, keemia, fyysika, astronoomia, psyhholoogia, meditsiinigeograafia, sotsioloogia, palentoloogia, loimumine, systeemk2sitlus, okoloogia. *Asukoha m22ramine kolmel viisol: 1) geograafilised kordinaadid [N(pl);E(ip);S(ll);W(lp)] 2)Polaarkordinaadid. M22ratakse objekti kaugusega ja asimuudiga. Asimuut- nurk pohja ja antud obj vahel. 3) ristkordinaadid. M22ratakse kaugusega ekvaatorist ja algmeridiaanist meetrites. *Arvutikaardid 1)Kaarte jagatakse sisujrgi 1uldgeograafilised kaardid 2temaatilised kaardid:kliima-,muldade-, rahvastikukaardid. 3erikaardid: navigatsioonikaardid. 2)kaardid jagunevad mootkava alusel 1suuremootkavalised kaardid 1:200000 1cm-2km 2keskmisemootkavalised kaardid 1:1000000 1cm-10km 3v2ikesemootkavalised kaardid 3)kujutlusviisid 1tunnustausta meetod
Fifth level Mercator normaalprojektsioon Mercatori normaalprojektsioon, ristuvate sirgjooneliste meridiaanide ja paralleelidega projektsioon, omab üht standardparalleeli, millel pikkused esitatakse õigesti. Click to edit Master text styles Suurim eripära seisneb selles, et Second level loksodroomid (kindla asimuudiga kursid) on Third level projektsioonil sirged (pildil). See teeb Fourth level projektsiooni eriti väärtuslikuks merenavigatsiooni kaartide jaoks. Fifth level Mercatori kald- ja põikprojektsioon Mercatori põikprojektsiooniga moonutused suurenevad eemaldudes lähtejoonest. Projektsioon sobib diagonaalse väljavenitatusega maade
Horisontaalikülge tõmmatud lühikesed ristjooned, nn. nõlvajooned, osutavad veevoolu suunda ja võimaldavad eristada küngast lohust. Mida tihedamini on horisontaalid, seda järsem on nõlv. Horisontaalid juurde kirjutatakse kaardil nende kõrgus meetrites üle merepinna. Põhi on kardil harilikult ülal, lõuna all erandjuhul märgitakse põhjasuund noolega. Veevoolu suund märgitakse samuti noolega. Suunda maastikul väljendatakse asimuudiga. Asimuudiks nimetatakse nurka põhjasuuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides, s.o. kella osuti liikumise suunas. Põhjasuunda määratakse looduses põhiliselt kompassiga aga on olemas ka loodusmärke, mis võivad aidata. Näiteks kändudel avarduvad kasvuringid lõuna pool, põhjapool aga tihenevad. Puuoksad on lõuna pool pikemad ja tugevamad (tuleb vaadelda puid, mis ei ole teiste puudega varjatud). Puutüvedel , kividel ja mudel vanadel
ei tohi arvutusi enne jätkata, kui viga on leitud ja kõrvaldatud. Parandi täpsus tuleb ümardada samasse täpsusklassi, kui nurga mõõtmine (meil 0,1'). Kui sulgemisviga ei jagu täpselt nurkade arvule, siis tuleb mõnele nurgale teha väiksem/suurem parandus sellise arvestusega, et parameetrite summa võrduks vastandmärgiga võetud sulgemisveaga. 2. Direktsiooninurkade arvutamine - direktsiooninurkade arvutamiseks tuleb leida nurk sidumiskäiguga või magnetilise asimuudiga. 3. Koordinaatide juurdekasvu arvutamine Lubatud sulgemisviga perimeetris sõltub käigu pikkusest ja antakse ette suhtelise veana (1/2000...1/10000). Kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb viga kõrvaldada ja siis arvutamisega jätkata. Parameetri viga tuleb ümardada parameetri täpsuseni. - fx - fy px1, 2 = d1, 2 py1, 2 = d1, 2
tagajärjel ei muutu. 2. Ekvaatoril ( = 0°, cos = l) sõltub kõrguse muutus ainult taevakeha asimuudist. Kõrgus muutub kõige ebaühtlasemalt. 3. Kõrguse muutus on suurim 1.vertikaalil ( sinA = 1) Meridiaani läbimisel taevakeha kõrgus ei muutu (sin A = 0). Meretabelites (MT tab. 15a) on välja arvutatud kõrguste muutused 1 minuti jooksul valemi h' = 15cos sinA järgi (1 ajaminut võrdub 15 kaare-minutiga). Tabelisse minnakse laiuskraadi ja asimuudiga ning tulemust kasutatakse kõrguste mõõtmise täpsuse hindamiseks ja ülesannete koostarniseks. Asimuudi muutumise valemi tuletarnine on keerulisem, kuna muutuvad suurused A ja t elernentaarkolrnnurgas SS1K otse vä1jendatud ei ole.Saarne siiski väljendada A cosh cos q = , t cos millest cos q cos
Aastal. Mercatori projektsioon on konformne silidnriline kaardiprojektsioon. Konformsuse tagamiseks tuleb meridionaalset erimõõtkava kasvatada võrdeliselt paralleelidel kehtiva erimõõtkavaga. Selle tulemuseks on ekvaatorist eemaldudes logaritmiliselt suurenevad paralleelide vahed. Pikkuste ja pindalade moonutus kasvab selle tõttu projektsiooni servadel lõpmatult suureks. Mercatori projektsiooni eripära seisneb selles, et loksodroomid (kindla asimuudiga kursid), mis maasferoidil on kujutatud kõverjooneliselt kujutuvad sirgetena. Sellepärast ongi see projektsioon eriti väärtuslik merenavigatsioonikaartide jaoks. Ära tuleks märkida ka see, et 0-20° paralleelide vahe on kolm korda väiksem kui laiustel 60-80°. Suur läbimurre merenduskartograafias 16. Sajandil · Palestiina kaart 1537. · Mercatori esimene maakaart 1538. See kaart oli esimene, kus oli ära näidatud, et Lõuna-Ameerika ja
annaabi.ee 
