Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Need, kes usu vastu võtsid ei pidanud enam makse maksma. Esmalt ründasid Bütsantsi ja Pärsia riiki. Araablaste riigi pealinnaks sai Damaskus. Hakati rajama losse ja paleesid iluaedade ning purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX. Sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Tekkis mitu sõltumatut ja sageli tülitsevat kalifaati. Sissetung. XI. sajandil tõusid türgi väepealikud võimule KeskAasia linnades. Nad tungisid Pärsiasse ja Mesopotaamiasse japurustasid kaliifide väed ja vallutasid Bagdadi.
Viimaste valduses oli saar kuni XV sajandi lõpuni. Seejärel võimutses umbes sada aastat doodzide Veneetsia ja loomulikult oli sel ajal Küprose vein saadaval nii Veneetsias kui ka Roomas. Alates XVI sajandi viimasest veerandist oli Küpros 300 aastat Türgi impeeriumi osa. Selle aja järelkajana on Küpros tänaseni Kreeka ja Türgi pooleks. Veini on saarel tehtud alati, isegi siis, kui oldi osa Ottomani impeeriumist. Nimelt oli Türgi asevalitsejatel kombeks jagada viljakad maad oma islamiusulistele soosikutele. Õigeusklikud kreeklased tõrjuti mägedesse, kus sai kasvatada vaid viinamarja. Veinivalmistajaid oli türklastel kombeks maksustada naabritega võrreldes kolmekordselt. Sealsamas mägedes tehakse veini tänapäevani. Pärast türklasi tulid 1878.aastal inglased. Lõplik iseseisvus saabus alles 1960, kuid Inglise sõjaväebaasid on saarel senini. Limassoli sadamalinnas kerkisid XIX sajandi
Geograafiline eraldatus kaitses välisvaenaste eest, kuid pidurdas suhtemist välismaaga. Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Üem- ja Alam- Egiptus.Pärimuse järgi liitis need u. 3 000 a eKr. Ülem- Egiptuse vaitseja Menes. Ta rajas piirialale pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. Kasutati vaske. Ajalugu jaguneb: Vana riik- suured püramiidid, naabritega suheldi vähe, lagunes sisesegaduste tagajärjel, Keskmine riik- tähtis oli roll piirkondade asevalitsejatel, alistati Nuubia, Uus riik- hiilgeaeg, alistati Palestiina ja Süüria, oluline roll preestritel, Hilis- Egiptus- sageli võimul võõramaised valitsejad. 3.2 Riik ja ühiskond. Riigi- ja ühiskonnakorradus. Võimu teostamiseks vajas vaarao ametnikke. Kõrgemate aukandjate seast määras ta maakondade asevaitsejad nomarhid, kes pidid: kohapeal ellu viima vaarao korraldusi, koguma makse, vajadusel koguma sõjaväge. Vaarao oli kõrgeim preester ja määras ülikute seast ametisse preestrid
ja toreduses. Alistatud rahvast koheldi üsna leebelt. Islami usku vägisi peale ei surutud, aga kuna alistatud rahvastelt nõuti makse ja islami usulistelt seda ei nõutud, siis võtsid paljud rahvad vabatahtlikult islami usu vastu. Damaskuse kaliifide juhtimisel vallutati veel Põhja- Aafrika, Hispaania, suur osa Kaukaasiast, Afganistan ja Kesk-Aasia. Galliat vallutada ei suudetud. Üle vallutatud maade levis islami usk. 8. sajandi l õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kalifaatide üle võim saada ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad. Uusi vallutusi enam ette ei võetud, kuid selle eest arenes riigis majandus, kultuur, käsitöö ja kaubandus. Ning ka põlluharimine oli õitsval järjel. Rajati ka niisutussüsteeme. 9. sajandil aga hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad lahku lööma ja tekkisid mitu sõltumatut ja omavahel tülitsevat kalifaati. Juba ammu elasid Kasahstani steppides türklaste hõimud.
Alistatud rahvast koheldi üsna leebelt. Islami usku vägisi peale ei surutud, aga kuna alistatud rahvastelt nõuti makse ja islami usulistelt seda ei nõutud, siis võtsid paljud rahvad vabatahtlikult islami usu vastu. Damaskuse kaliifide juhtimisel vallutati veel Põhja-Aafrika, Hispaania, suur osa Kaukaasiast, Afganistan ja Kesk-Aasia. Galliat vallutada ei suudetud. Üle vallutatud maade levis islami usk. 8. sajandi l õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kalifaatide üle võim saada ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad. Uusi vallutusi enam ette ei võetud, kuid selle eest arenes riigis majandus, kultuur, käsitöö ja kaubandus. Ning ka põlluharimine oli õitsval järjel. Rajati ka niisutussüsteeme. 9. sajandil aga hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad lahku lööma ja tekkisid mitu sõltumatut ja omavahel tülitsevat kalifaati. Paavsti domineerimine Roomast sai alguse paavstivõim
Alistatud rahvastesse suhtusid araablased üsna leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud. Ka islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja Süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised seevastu olid maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid alistatudrahvad õige pea vabatahtlikult islami usku siirduma. Bagdadi kalifaat Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused. VIII sajandil õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kaliifide võim kukutada. Uueks pealinnaks sai Mesopotaamia linn Bagdad ja araablaste riik on sellest ajast tuntud Bagdadi kalifaadi nime all. Bagdadi kalifaati peetakse araablaste riigi hiigelajaks. Uusi vallutusi enam ette ei võetud; kuid see-eest arenesid kogu riigis jõudsalt majandus ja kultuur. Suurtes ja jõukates linnades Aleksandrias, Kairos, Córdobas, Damaskuses, Bagdadis, Buhhaaras ja Samarkandis edenesid käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel
annaabi.ee 
