23 euroopa rahvaste keelt 6. Milliseid fraktsioone moodustavad Euroopa Parlamendi saadikud? Moodustavad poliitilisi fraktsioone 7. Millist rolli täidab Euroopa Parlament? Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu 8. Mitu fraktsiooni on Euroopa Parlamendis? 7 fraktsiooni 9. Mitu saadikut on Euroopa Parlamendis? 785 10. Mitu saadikut on valitud Eestist Euroopa Paramenti? 6 saadikut TEST 6 1. Kellest koosneb Euroopa Parlamendi juhatus? Presidendist, asepresidentidest ja kvestoritest 2. Kellest koosneb Parlamendi esimeeste konverents? Euroopa Parlamendi esimehest ja fraktsioonide esimeestest 3. Kes on ,,kvestor"? Rahandusametnik 4.Kus asub Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Brüsselis ja Luksemburgis 5. Kus toimuvad Euroopa Parlamendi täiskogu istungid? Strasbourgis 6. Millist rolli täidab Euroopa Parlamendi peasekretariaat? Abistab parlamenti ja kindlustab suulise ja kirjalik utõlke 7. Mis ülesannet täidavad Parlamendi delegatsioonid?
570 Väär c. 736 Õige d. 785 Väär Question 10 Mitu saadikut on valitud Eestist Euroopa Parlamenti? Vali üks vastus. a. 4 saadikut Väär b. 5 saadikut Väär c. 6 saadikut Õige d. 7 saadikut Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 6: Euroopa Parlamendi töö korraldamine Question 1 Kellest koosneb Euroopa Parlamendi juhatus? Vali üks vastus. a. Presidendist ja asepresidentidest Väär b. Fraktsioonide esimeestest Väär c. Presidendist, asepresidentidest ja kvestoritest Õige Question 2 Kellest koosneb Parlamendi esimeeste konverents? Vali üks vastus. a. Euroopa Parlamendi esimehest ja fraktsioonide esimeestest Õige b. Rahvusriikide parlamentide esimeestest (spiikritest) Väär c. Fraktsioonide esimeestest Väär Question 3 Kes on "kvestor"? Vali üks vastus. a. Spiiker Väär b
jaanuaril 2011. · Kõrge esindaja Federica Mogherini täidab vastavalt oma volitustele järgmiseid ülesandeid: juhib liidu välis- ja julgeolekupoliitikat; aitab oma ettepanekutega välja töötada nimetatud poliitikat, mida ta viib ellu nõukogult saadud volituste alusel, ning tagab kõnealuses valdkonnas vastu võetud otsuste rakendamise; täidab välisministrite nõukogu eesistuja ülesandeid; on üks komisjoni asepresidentidest ning tagab seega liidu välistegevuse järjepidevuse; esindab liitu küsimustes, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, peab liidu nimel poliitilisi dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel; juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
• Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. • Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. • Liidu seadusandlikke akte võib vastu võtta ainult komisjoni ettepaneku põhjal, kui aluslepingud ei näe ette teisiti. • Komisjoni kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, kaasa arvatud komisjoni president ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on üks komisjoni asepresidentidest. • Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda. 3) MÕISTAB EUROOPA LIIDU ERINEVATE POLIITIKATE OLEMUST NING RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTEID. RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED • Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude
– juhib liidu välis- ja julgeolekupoliitikat; – aitab oma ettepanekutega välja töötada nimetatud poliitikat, mida ta viib ellu nõukogult saadud volituste alusel, ning tagab kõnealuses valdkonnas vastu võetud otsuste rakendamise; – täidab välisministrite nõukogu eesistuja ülesandeid; – on üks komisjoni asepresidentidest ning tagab seega liidu välistegevuse järjepidevuse; – esindab liitu küsimustes, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, peab liidu nimel poliitilisi dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel; – juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
põhiinstitutsiooni. Järgnevalt vaatlemegi neid kahte institutsiooni eraldi võetuna. Euroopa Ülemkogu -------------------------- Brüsseli tööpraktikas kutsutakse Euroopa Ülemkogu ka ,,Tippkohtumiseks", sest vastavalt talle omistatud statuudile koosneb Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist, keda abistavad reeglina välisministrid ja üks Euroopa komisjoni asepresidentidest. Euroopa Ülemkogu on vähemalt 2 korda aastas toimuv liikmesriikide tippjuhtide kohtumine, mis sai alguse juba 1974. aastal. Ametliku staatuse sai Ülemkogu siiski alles Ühtse Euroopa Lepinguga 1986. aastal, mille kohaselt aga Euroopa Ülemkogu pole tüüpiline EL-i institutsioon lepingute tähenduses. Tema kui institutsiooni loomist pole Euroopa Ühenduse asutamislepinguis ette nähtud. Ometigi leidsid EL-i tippjuhid selle vajaliku olevat. Lühidalt öeldes on Ülemkogu poliitiline organ
annaabi.ee 
