Kui EP on uuel hääletusel komisjoni koosseisu tervikuna heaks kiitnud, nimetab nõukogu komisjoni presidendi ja liikmed kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse. 2.3. Sisemine korraldus Nice'i leping jätkab Amsterdamis alanud arengut, andes komisjoni presidendile laiad volitused komisjoni korralduse küsimuses. President jaotab volinike vahel ülesanded ja võib need ametiaja jooksul ümber jaotada. Ta valib asepresidendid ja otsustab asepresidentide arvu. Uue lepinguga luuakse komisjonis seega võimuhierarhia. 3.Euroopa parlament 3.1. Koosseis. Nice'i lepingus määrati EP liikmete maksimaalseks arvuks 732. 2004.2009. aasta ametiajaks saab 25 liikmesriigist iga riik sellise arvu kohti, mis vastab talle lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 20 antud kohtade arvule, millele lisandub see arv kohti, mis tuleneb Bulgaariale ja Rumeeniale nende ühinemisel ettenähtud 50 koha jaotamisest. 3.2. Volitused
tagamiseks vajalike meetmete (sealhulgas sanktsioonide) rakendamine; 3) [kehtetu RT I 2003, 15, 88 jõust. 1.05.2004] 4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis küsimustes ja instantsides nii siseriigis kui välismaal; 5) volituste andmine Eesti Panga esindamiseks kas teatud puhkudel või teatud küsimustes; 6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja iseseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks; 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm
2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga komisjon ja delegatsioon valib oma juhatuse kuhu kuuluvad esimees ja kolm aseesimeest. 1.2.3. Fraktsioonid
peavad olema EV kodanikud ja omama kõrgharidust. Ta ei tohi olla krediidi-, kindlustusasutuse või börsi teenistuses. EPN teostab järelvalvet EP kogu tegevuse üle ning tema ainupädevusse kuulub: 1) rahapoliitika kujundamine ja selle teostamise abinõude sh. usaldusnormatiivide määramine, 2) ettepaneku tegemine EV Presidendile EP presidendi ametisse nimetamisel, 3) EP juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul, 4) EP asepresidentide, pearaamatupidaja, Pangainspektsiooni juhataja jt EP iseeseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul, 5) EP põhikirja, Pangainspektsiooni jt põhikirjade kinnitamine, 6) EP eelarve kinnitamine ja täitmise järelvalve, 7) EP tegevuse sisekontrolli määramine, siseauditi tööplaani kinnitamine, siseauditi tulemuste alusel otsuste tegemine, 8) aastaaruande läbivaatamine ja esitamine Riigikogule,
Tagandamine esimees ja liikmed kuuluvad ametist tagandamiseks süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Presidendi ja asepresidendi puhul seotud Euroopa Keskpanga seaduses olevate nõuetega: · Ei vasta nõuetele · Kui nad on toime pannud tõsise üleastumise 3. EP juhatus eelkõige EP enda juhtimine ja korraldus, väljaspoole eriti ei tea. Esimeheks on ametikoha järgi Keskpanga president ja liikmed asepresidendid. Seadus asepresidentide arvu ei määratle, hetkel 3. Täpsemalt reguleeritud EP seaduses. Rahapoliitika ja raharinglusega seoses Raharingluse korraldamise juures võib EP kasutada järgmisi meetmeid: väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük, sama ka väärismetallide kohta · Rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine · Kohustuslike reservide kehtestamine · Laenu andmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele Millised on uuendused, mis tulenevad EP seoses EL-iga
annaabi.ee 
